Moonnâm kiiđâ tuhátteh lodeh jammii loddeinfluenssan Wattenmeer (saksak.) / Waddenzee (hollandk.) kuávlust Saksa já Vuáládâhenâmij räjikuávlust. Tääl maaŋgâ eennâm äššitobdeeh láá vuáváámin tooimâid loddeinfluenssa levânem estimân já irâtteh visásmittiđ, et ludij taanihásâš pessim luhostuuččij. Jis EU raportistmij tiäđoid kiäččá, te taavdâ estimân lii korrâ tárbu: tijmá suájákärjitááluin kolgii lopâttuđ 48 miljovn lodded, elleikaardijn kávnojii 190 tábáhtussâd já luánduvárásijn luudijn paijeel 3 500 tábáhtussâd. EU mield ive 2022 ääigi koččâmuš lâi viärráámuu loddeninfluenssast kuássin, já mudoi-uv tavdâ lâi levânâm vijđáht Portugalist Ukraina räi.
Äššitobdeeh láá tääl smiettâm koŋkreetlijd tooimâid, moigijn puáhtá reagistiđ uđđâ epidemiaid. Wadden Sea Secretariat ohjelmhovdâ Kristine Meise čielgee Tagesschau-loostân, et jáámmám luudijd kolgâččij nuurrâđ pehtilubbooht meddâl luándust, vâi tot hiđásmitáččij epidemia. Sun iätá, et tágárijd tooimâid ferttee ain viekkiistâllâđ tárkká, tastko rááđui nuurrâm meerhâš meid ludij hettim já puáhtá tovâttiđ tile, mast njuámmum finnim elleeh vajâldeh já kyeddih virus eres-uv koloniaid. Jáámmám tâi pyeccee luudijn tavdâ sáttá njuámmuđ raavâdkuállus peht meid piätuelleid tego riämnjás, mii porá rááđuid tâi pyeccee luudijd. Totkeeh halijdeh meid täävjib testađ ellee luudijd, vâi sij tietih, láá-uv toh virus kyeddeeh. Tánávt sij halijdeh finniđ uáinu epidemia joođoost nuuvt tooláá ko máhđulâš. Taah avžuutmeh láá puátuseh Wilhelmshavenist njuhčâmáánu loopâst toollum pargopáájást, kost virologeh, ornitologeh, epidemiologeh já elleituáhtáreh Saksaast, Vuáládâhenâmijn, Tanskaast, Stuorrâ-Britanniast já Ruotâst ráđádâllii koskânis.
Maaŋgâi ivij ääigi loddeinfluenssa lii vuottum Saksaast ludij varrim ohtâvuođâst tuše tälviperiod ääigi. Tijmá keevâi kuittâg nubenáál: tavdâ ij lappumgin kiđđuv, já čuávumušah lijjii hirmoseh. Ovdâmerkkân tuše Helgoland suollust čyeđeh puváduvviih jammii teikâ koskâldittii pessiimis liijkás tooláá. Niedersachsen uásistaatâst vist puoh enâmustáá kierdâi čerrih, mii mudoi-uv lii čuuvtij aštum šlaajâ. Statistiik mield ohtsis 5 800 jämmee elled lijjii kavnum. Pointer mield taan kiiđâ eromâšávt kaijuuh láá puáccám loddeinfluenssan, já influenssa leevvânškuát meid eres čäciluddijd tego čuánnjáid já njuvččáid. Táválávt loddeinfluenssa lii čäciludij ige nuuvtkin uccloddái tavdâ.
Ulmui loddeinfluenssa lii njuámmum hyeneeht, ađai eidu tääl tot ij val ääšti ulmuid. Palo lii tiäđust-uv ain, et virus paifakkist muttoo.
Meise muštâl Tagesschau-loostân, et puohah lijjii pargopáájást siämmáá mielâ tast, et uđđâ epidemia riskâ lii styeres. Ij lah kuittâg máhđulâš ennustiđ, moin tuođânálásâšvuođáin návt kiävá.
Käldeeh:
– EU meldet schwerste Vogelgrippe-Epidemie (www.tagesschau.de)
– Experten wollen Tiere im Wattenmeer schützen (www.tagesschau.de)
– De vogelgriep: wíe ruimt de dode wilde vogels op? (pointer.kro-ncrv.nl)
– Dierenambulances draaien op voor de vogelgriep: ‘Wij helpen de overheid, maar mogen het zelf betalen’ (pointer.kro-ncrv.nl)
Kove: Dr. Georg Wietschorke (Pixabay)