Oulu ollâopâttâh nannee áámmátlii sämikielâ mättim soti-syergist

Oulu ollâopâttâh pyereed soti-syergi pargei finnim orniimáin sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Sierâ uuccâm Oulu ollâopâttuv anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ uáppoid lii álgám 10.4., já tot nohá 15.5. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid.

”Ulmen lii, et uáppeeh jukseh toimâlii kielâtááiđu já et sij hárjáneh kulttuursensitiivlâš já sämikulttuurist vyelgee pargovuovvijd”, muštâl proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen Oulu ollâopâttuvvâst.

Uápuh älgih porgemáánust, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- et káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Tavesämikielâst uáppest kalga leđe njyebžilis kielâtáiđu, tastko máttááttâs uárnejuvvoo tavesämikielân.

Sämikielâi škovlim lii uási sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnee haavâst anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ uápuid. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst.

Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Sämikielâ uáppen puáhtá uuccâđ taan liiŋkâ peht.

Lasetiäduh:
Proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen, 029 448 3451, anna-liisa.vayrynen@oulu.fi

Kove: Giellagas-instituut

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...