Oulu ollâopâttâh nannee áámmátlii sämikielâ mättim soti-syergist

Oulu ollâopâttâh pyereed soti-syergi pargei finnim orniimáin sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Sierâ uuccâm Oulu ollâopâttuv anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ uáppoid lii álgám 10.4., já tot nohá 15.5. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid.

”Ulmen lii, et uáppeeh jukseh toimâlii kielâtááiđu já et sij hárjáneh kulttuursensitiivlâš já sämikulttuurist vyelgee pargovuovvijd”, muštâl proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen Oulu ollâopâttuvvâst.

Uápuh älgih porgemáánust, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- et káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Tavesämikielâst uáppest kalga leđe njyebžilis kielâtáiđu, tastko máttááttâs uárnejuvvoo tavesämikielân.

Sämikielâi škovlim lii uási sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnee haavâst anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ uápuid. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst.

Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Sämikielâ uáppen puáhtá uuccâđ taan liiŋkâ peht.

Lasetiäduh:
Proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen, 029 448 3451, anna-liisa.vayrynen@oulu.fi

Kove: Giellagas-instituut

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...

Tahojiermi sáttá išediđ ainu-algâaalmug kielâiäláskitmist

Ainuh, kiäh láá historjálávt aassâm Jaapaan tavesuolluin tego Hokkaidōst, láá algâaalmug. Onnáá peeivi sij iä lah ennuv. Sii jieijâs kielâ, ainukielâ, sárnooh láá vala...

Eestieennâm laavlâjuhleh uárnejuvvojii moonnâm oholoopâ

Eestieennâm ärbivuáváliih laavlâ- já tanssâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) uárnejuvvojii 3.7.–6.7. Tallinnast. Njunoškonsert lâi pasepeeivi. Tábáhtus, mii uárnejuvvoo jyehi viiđâd ive, kulá UNESCO immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân. Laavlâjuhleh...

Jennifer Geerlings-Simons lii Suriname vuossâmuš nissoonpresident

Jennifer Geerlings-Simons väljejui Suriname presidentin moonnâm pasepeeivi. 71-ihásâš Geerlings-Simons kulá aalmuglâšdemokraatlii piäládâhân. Suu já väripresident Gregory Rusland viirgánlavkkiimeh uárnejuvvojeh syeinimáánu 16. peeivi. Čähhejeijee president,...

Ulmuu tiervâsvuođâ mittedeijee fiätturustigij máhđulâšvuođah lasaneh – vaarah-uv láá

Jieškote-uvlágáneh pajalist onnum fiätturustigeh láá ain almoluboh. Maaŋgah tain mittedeh kevttee tiervâsvuotâtiäđuid tego sporkkâs, liegâsvuođâ nubástusâid já nahhaar kvaliteet. Rustigij já toi jiešvuođâi lasanem uáinoo...