Oulu ollâopâttâh nannee áámmátlii sämikielâ mättim soti-syergist

Oulu ollâopâttâh pyereed soti-syergi pargei finnim orniimáin sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Sierâ uuccâm Oulu ollâopâttuv anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ uáppoid aalgij 10.4., já tot nohá 15.5. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid.

”Ulmen lii, et uáppeeh jukseh toimâlii kielâtááiđu já et sij hárjáneh kulttuursensitiivláid já sämikulttuurist vyelgee pargovuovvijd”, muštâl proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen Oulu ollâopâttuvâst.

Uápuh älgih porgemáánust, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- já káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Tavesämikielâst uáppest kalga leđe njyebžilis kielâtáiđu, tastko máttááttâs uárnejuvvoo tavesämikielân.

Sämikielâi škovlim lii uási ”Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs” -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnee haavâst anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ uápuid. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst.

Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Sämikielâ uáppen puáhtá uuccâđ taan liiŋkâ peht.

Lasetiäduh:
Proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen, 029 448 3451, anna-liisa.vayrynen@oulu.fi

Kove: Giellagas-instituut

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....