Oulu ollâopâttâh nannee áámmátlii sämikielâ mättim soti-syergist

Oulu ollâopâttâh pyereed soti-syergi pargei finnim orniimáin sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Sierâ uuccâm Oulu ollâopâttuv anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ uáppoid aalgij 10.4., já tot nohá 15.5. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid.

”Ulmen lii, et uáppeeh jukseh toimâlii kielâtááiđu já et sij hárjáneh kulttuursensitiivláid já sämikulttuurist vyelgee pargovuovvijd”, muštâl proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen Oulu ollâopâttuvâst.

Uápuh älgih porgemáánust, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- já káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Tavesämikielâst uáppest kalga leđe njyebžilis kielâtáiđu, tastko máttááttâs uárnejuvvoo tavesämikielân.

Sämikielâi škovlim lii uási ”Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs” -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnee haavâst anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ uápuid. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst.

Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Sämikielâ uáppen puáhtá uuccâđ taan liiŋkâ peht.

Lasetiäduh:
Proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen, 029 448 3451, anna-liisa.vayrynen@oulu.fi

Kove: Giellagas-instituut

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...