Meccihaldâttâs lii ornim fiijnâ peeivi Anarân já povdim kyessin totkee Victoria González NIBIO tutkâmkuávdáást Svanhovdist Taažâst. Mun moonâm fáárun eehidluvâldâlmân. Kuulâm luvâldâllest, et peivi Anarist škovlâuáppeigijn lii lamaš eromâš hävski: uáppeeh láá toohâm DNA-analyysijd kuobžâ DNA:st. Puohah láá lijkkum toos. Mun vuáivuttâlâm jieččân uási, et lam tuše astoäigitoimâtteijee jiemge lah peessâm fáárun näävt hävskis tábáhtumán.
Mun koijâdâm Meccihaldâttâs virkosmittemtooimâ äššitobdest Kirsi Ukkosiist, mii lii lamaš aggân näävt fiijnâ kuobžâtutkâmpeeivi orniimân. Sun muštâl, et sij láá halijdâm faallâđ škovlâpárnáid DNA-tutkâmpeeivi. Talle párnááh pyehtih porgâđ minilaboratoriost já máttááttâllâđ laboratoriopiergâsij kevttim. Kirsi Ukkonen tiädut meid tom, et luándu lii ohtsâš jyehi enâmist, já kuobžâ lii taggaar ellee, mii jotá enâmist nuubán rajij rasta. Luvâldâllâm lâi eŋgâlâskielân, nuuvt et šoodâi siämmást kielâmáttááttâs. Kuobžâ peht šoodâi biologiamáttááttâs, já laboratoriotutkâmeh láá ain mielâsiih.
”Kiitiätá kiinii haalijd veik šoddâđ totken puátteevuođâst”, Kirsi Ukkonen smietâd.
Sun illood meid tast, et taat peivi viijmâg olášui. ”Taat peivi lâi vuávájum jo ive 2017. Taat lâi sooppum ihán 2020, mut korona soođhâi puoh jurduid.”
Nuuvt te mun seervâm luánduehidân, mon fáddán lii ”Ruškiskuobžâi DNA-vuáđusâš aicâdem Taažâst”.
Luvâldâllâm ääigi mun oopâm ennuv. Oopâm, magareh kuobžâsoortah láá, moin naalijn kuobžâi aicâdem tuáimá Taažâst já kuulâm kuobžâtutkâmušâi puátusijn.
Victoria González muštâl, et kuobžah láá käävci šlaaijâd: lii aasialâš čapiskuobžâ, pandakuobžâ, čalmelasâkuobžâ, ameriklâš čapiskuobžâ, jieŋâkuobžâ, ruškiskuobžâ, poovsâkuobžâ já malaijikuobžâ.
Ruškiskuobžâ lii Skandinavia stuárráámus piätuellee, mut Victoria González muštâl, et Skandinaviast kuobžah iä liijkágin lah hirmâd ennuv. Taažâst kávnojeh 175 kuobžâd, Ruotâst 2 500 kuobžâd já Suomâst 2 000 kuobžâd. Ruošâst toh láá enâmustáá, suullân 120 000 kuobžâd. Taažâst kuobžah láá uccáá, tastko staatâ halijdij koddeđ puoh stuorrâ piäđuid 1930-lovvoost, adai kuobžânääli masaba hevâttui. Tääl smavvâ kuobžânääli (ubâ enâmist maksimaallávt 13 kuobžâpeerâd) lii loválâš. Toh iä kuittâg uážu hettiđ puásuituálu. Victoria González čáittá kárttáást kuávluid, kost kuobžah uážžuh leđe já tom, mon ennuv toh uážžuh leđe per kuávlu.
Sun muštâl, et jis kuobžah vyelgih jieijâs kuávlust meddâl, te čájádâm kuobžah nohádittojeh já sirdojeh toho, kost toh uážžuh iälustiđ. Poccuid porree kuobžah koddojeh njuolgist. Suomâ systeem lii eresmuđusâš: kuobžâid uážžu koddeđ tuše luuvijn – ij tallegin, veik tot purâččij-uv poccuid.
Victoria González muštâl, et piäđui vyeligis meeri ij lah ain pyeri äšši. Piäđuh aneh elleenaalijd täsivin, já toh poreh hiäjus já pyeccee elleid. Sun čielgee, et meid taavdah levâneh ellei kooskâst älkkeebeht, jis piäđuh láppojeh. Tondiet piäđuh láá meid ávháliih luándust.
Tastoo puátá saahâ tast, moin naalijn kuobžânääli rekinistoo. Vistig-uv lii ärbivuáválâš vyehi: kuobžâ aiccâm, ton luodâi kuorrâm teikâ kuobžâ tovâttem vahâgeh. Tastoo nubbe máhđulâšvuotâ lii DNA-vuáđusâš aicâdem, mii vuáđuduvá biologisâš čáittusij nurâmân já analysistmân. Taat lii tohhum jo ive 2006 rääjist. Čáittuseh pyehtih leđe jo-uv kuobžâ pooškah teikâ soksâmeh.
DNA-vuáđusâš aicâdem tuáimá toin naalijn, et kuobžâ poškâ- já soovsâmyenstereh toimâttuvvojeh laboratorion, kost tain tahhoo DNA-analyys. Tastko jyehi huáđđost (nuuvt ulmuin ko ellein-uv) lii áinookiärdásâš DNA-luoddâ, DNA-tutkâmij puátuseh vyerkkejuvvojeh já viärdádâllojeh. Toi vuáđuld puáhtá tastoo vyettiđ kuobžâ liihâdmijd. Talle siämmáš DNA-luoddâ kávnoo mottoom eres saajeest, já tastoo lii vises tiätu tast, maht kuobžâ lii jottáám.
Soovsâseepti pieijâm oro lemin mielâkiddiivâš tutkâmvyehi. Talle tiätusajan piäijoo sraŋgâ, mon peht kuobžâ kalga ruottâđ seepti kuuvl. Talle sraaŋgân tarvaneh kuobžâ soksâmeh. Seeptist ij lah purrâmuš kuobžân, pic tohon láá pieijum haajah, moh kiäsutteh kuobžâ, nuuvt et kuobžâ ruvvee ”njaalgâ” haajâ jieijâs roopân veik mon ennuv. Talle sraaŋgân pääcih soksâmeh, já seeptist kávnoo šievnáál kuobžâ DNA. ”Ulmuu njunán seepti haajâ lii kal faainâhaajâ”, Victoria González muštâl.
Victoria González muštâl, et tääl táváliih ulmuuh-uv, ovdâmerkkân párnááh, láá opâttum väldiđ DNA-myensterijd kuobžâ pooškâst. Sun čielgee, et tađe várás tarbâšuvvoo lastiksekkâ, mon siisâ čáittus väldee oigá kieđâs. Ton maŋa sun kuáivu kieŋâlubbooht, tastko pooškâ paajaapeeli lii táválávt kuškâm, ko piäiváš lii kuárdám pooškâ, ige tast uážu DNA.
Mij peessâp meid keččâđ kuobžâ já keeđhi uáiviskáálžu, já peevdi alne lii meid tevdum ketki, mii lii meid Suomâst iälusteijee piätuellee.
Puohah láá tiäđust-uv vuárdám eehid pyeremuu uási: tom, et piäsá tuđhâdiđ kuobžâ pooškâid. Puohah čokkâneh peevdi pirrâ kejâdiđ neelji myenster. Victoria González čielgee, et pooškâin uáiná, maid kuobžâ kuás-uv lii puurrâm. Mij tutkâp sarepooškâ, soovsâpooškâ, vepsispooškâ já rátkámyerjipooškâ. Čáittusijd uážžu meid suvnâččiđ. Sarepooškâst lii puáris sorij haajâ. ”Iä liijká tuhhiiččii piirakmyerjin”, paahud mottoom uásálistee. Soovsâpoškâ muštâl tast, et kuobžâ lii koddám poccuu teikâ soorvâ. Vepsispooškâst uáinojeh viäpsái suájáh já rááđuh. Rátkámyerjipooškâst lii piškeris haajâ. Jis olssis parfyym kolgâččij valjiđ, te mun valjiiččim kal sarepooškâ. Tast ij lam ollágin poškâhaajâ.
Koveh: Steve – Pixabay (kuobžah) já Marja-Liisa Olthuis (eres koveh)