Loddeservi BirdLife Suomâ lii valjim ive lodden 2026 tuođâlávt uhkevuálásii stokkespálváá ađai vyevdispálváá (Apus apus). Suomâ stokkespáálvášnääli lii uccom čuuvtij jo kuhes ääigi. Šlaajâ lii kiäppánâm suullân 60 prosentid 1980‑lovo rääjist. Áárvu mield Suomâ tááláš stokkespáálvášnääli lii suullân 95 000 paarrâd (70 000 – 140 000 paarrâd). Árvu lii viehâ epitärkki, tastko stokkespálvááh pessejeh iänááš kaavpugijn, main tiäđuh luudij meerijn láá vááijuvliih. Uđđâsumos uhkevuálásâšvuođâ árvuštâlmist stokkespáálváš lii tuođâlávt uhkevuálásâš ‑luokkaast ton merhâšittee kiäppánem tiet.
Stokkespáálvášnääli kiäppánem suujah iä lah ollásávt tiäđust. Stokkespálváá lasseen meiddei maŋgâ eres loddešlaajâ, moh pivdeh ááimust kirdee tiivrijd, láá kiäppánâm. Raavvâd sáttá leđe ucceeb, mut tiäđuh tiivrij mere nubástusâin iä lah. Ohtâ merhâšittee tiäđust leijee uhke stokkespálvážân lii hiäivulij pessimsoojij kiäppánem.
Kuhes määđhi värrejeijee
Stokkespáálváš pessee vijđes kuávluin Euroopist já Viestâr-Aasiast. Tälviv šlaajâ värree Sahara máddáápiäláá Afrikân. Stokkespálvááh puátih maassâd Suomân pessimsojijdis vyesimáánu loopâbeln tâi kesimáánu aalgâst. Čohčâvarrim álgá jo syeinimáánust, já iänááš uási stokkespálváin vyelgih tálvástâllâmsojijdis majemustáá porgemáánu aalgâbeln. Ovtâskâs stokkespálváid puáhtá uáiniđ vala čohčâmáánust.
Stokkespáálváš pessee ubâ Suomâst, eereeb tavemuu Laapist. Táválávt stokkespáálváš ráhtá piervâlis kaavpugpirrâsist kerditáálui pajeoosij vuággoid. Šlaajâ pessee meid meecijn čaašnij puáris vuáguin, mielâstis ollâ soorvijn. Stokkespáálváš pessee táválávt ain siämmáá saajeest. Uccâ lodden tot puáhtá eelliđ kuhes eellim: puárásumos Suomâst riegistum stokkespáálváš eelij 20 ihheed.
Stokkespáálváš lii pyereest vuáhádum elimân ááimust, já tot viättá-uv masa ubâ elimis kirden. Stokkespálvááh purâdeh, parâttâleh já joba uáđih kirden. Tuše pessimääigi lodde siäivu monniđ já läälliđ. Stokkespáálváš pivdá ááimust kirdee tiivrijd. Tot kirdá korrâ liävttoin, joba 80–90 kilomeetterid tijmeest, já tiivrij maajeeld vala ennuv jotelubbooht.
Pessimsajeh láá aštum
Stuárráámus uási Suomâst pessejeijee stokkespálváin pessejeh huksejum pirrâsijn tego kerditáálui káturáhtusijn. Toi pessimsajeh láppojeh távjá remontij ohtâvuođâst, veikkâ pessimsoojij tuššâdem ij lah lavâlâš. Täin tábáhtusâin tuáváást lii táválávt tiäđui váilum. Jis tun tiäđáh, ete tuu aassâmtáálust pessejeh stokkespálvááh, te tast kannat almottiđ reemoontfinnodâhân já tálusiärván jo ton muddoost ko reemoont vuávájuvvoo.
Ain ij lah máhđulâš estiđ pessimsoojij tuššâdem. Täin tábáhtusâin lii tehálâš anneeđ huolâ tast, ete reemoontsajan tâi ton aldasáid piäijojeh stokkespáálváštiijlah tâi tagareh vuovdah, moh láá šlaajân hiäivuliih. BirdLife lii čokkim tiäđuid tast, maht išediđ stokkespálvái pessimsajevänivuođâ.
Uásálist tutkâmpaargon stokkespálváá pessimsoojijn
BirdLife lii valjim stokkespálváá taan ive lodden eereeb iärrás tondiet ko servi haalijd lasettiđ tiäđuid šlaajâ tehálumosijn pessimsoojijn eromâšávt kaavpugpirrâsist já ton peht meid pessimnääli stuáruduvâst. Pessimääigi kesi-syeinimáánust lii älkkee uáiniđ stokkespálváid, ko toh lihâdeh ennuv táálui aldasijn já piemmih uđâgáidis. Kii peri puáhtá uásálistiđ tutkâmpaargon kirjeetmáin jieijâs aicâstuvâid Tiira-loddetiätupalvâlusân. Tärhibeh ravvuuh kávnojeh Birdlife siijđoin.
Stokkespálváá lii älkkee tubdâđ. Kirdemtäävi já häämi lasseen pyeremus tobdomerkkâ lii puuzâi tevkis ivne. Nomâstis huolâhánnáá stokkespáálváš ij lah spáálváš, peic tot kulá piškooluddijd. Eidusijn spálváin, tego syerispálváást já termispálváást, lii siämmáálágán kirdemtääpi ko stokkespálváást, mut toi vyelipeeleest lii vielgis ivne. Stokkespálváá lii meid älkkee tubdâđ piškoo jienâstis.
Loddeservi BirdLife väljee ive lodden táválávt taggaar lode, mon nääli lii ucce tâi uccom majemui aaigij. Ive lodde puáhtá leđe meid šlaajâ, mon tiettumkuávlust ij tiettuu tuárvi. Ive loddeest norrojeh tiäđuh tast, kost tot lii oinum, já ulmen sáttá leđe ovdâmerkkân šlaajâ pessimnääli stuáruduv selvâttem. Ovdebái iivij ive lodeh kávnojeh tääbbin.
Käldee:
– Tervapääsky – vuoden lintu 2026 (www.birdlife.fi)
Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)