EU hamâneh kieđâvuššii 3,4 miljard tonnid raahti ive 2024

Ive 2024 Euroop union merâhamâneh kieđâvuššii 3,4 miljard tonnid raahti. Loho lii suullân siämmáš ko ive 2023. Majemui love ive alemus meeri lii 3,6 miljard tonnid ive 2019.

Puoh enâmustáá raahti, 397 miljovn tonnid, kieđâvušâi Rotterdam haammân Vuáládâhenâmijn. Čuávuvâžžân poođij Antwerpen–Zeebrugge haammân Belgiast (244 miljovn tonnid).

Love stuárráámuu haammân juávhust nelji haammân kieđâvuššii ive 2024 eenâb raahti ko ive 2023. Puoh enâmustáá raahti meeri lasanij Valencia (+3,6 %) já Algeciras (+2,6 %) hamânijn Espanjast. Nube tááhust Constanța haammân Romaniast (-14,3 %) já Gdańsk haammân Puolast (-11,0 %) almottii stuárráámuu kiäppánmist.

Tavlustâh EU love stuárráámuu haammân kieđâvuššâm raahtist iivij 2023 já 2024
EU love stuárráámuu haammân kieđâvuššâm rahti iivij 2023 já 2024. Kove: Valtteri Valkeapolku

Euroop union válduhamâneh kieđâvuššii puoh enâmustáá energiapuovtâdâsâid. Keđgičiiđâ já ruškisčiiđâ sehe algâoljo já eennâmkaasu uási olesraahtist lâi 19 prosentid. Nubben pottii nälistittum energiapuovtâdâsah (16,5 %). Ruukipuovtâdâsâi uási lâi 7,4 %. Kemikaalij, kumi, lastik já váimuspuáldimamnâsij uási lâi 7,2 %. Eennâmtuálu, miäcástem, kuálástem já meccituálu puovtâdâsah västidii 6,3 prooseent uásist. Purrâmušâi, juhâmušâi já tubbáák uási vist lâi 4,9 %. Suulân kuálmádâs olesraahtist lijjii eres puovtâdâsah.

Käldee:

EU ports handled 3.4 bn tonnes of freight in 2024 (ec.europa.eu)

Kove: Niels Johannes (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge uárnee sovâ­dât­mân kyeskee savâs­tâl­lâm­tilá­lâš­vuo­đâid sämi­seervij jesâ­náid

Sämitigge áigu orniđ kyehti sovâdâttâmteema miäldásii savâstâllâm­tilálâšvuođâ roovvâdmáánu aalgâst Anarist. Tilálâšvuođah láá uáivildum sierâ puávdejum sämiseervij jesânáid, já toid kalga almottâttâđ muuneeld. Savâstâllâm­tilálâšvuođâi ulmen lii...

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...