Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid historjálávt. Museo lii lamaš kiddâ suáláádmij maŋa.

Poolis tieđeet, et siisâkiškooh lijjii neeljis já sist lâi čuppâ čolmij oovdâst. Sij pottii pel love suulâin iđedist siisâ vuosmuu keerdist leijee laasâ peht. Museo lâi eidu lekkâsâm keččeid. Siisâkiškooh pessii siisâ Apollo-gallerian, kost vyerkkejuvvojeh Napoleon já Ranska kunâgâsâi kruvnâjálukeeđgih. Siisâkiškooh kevttii suáláádmân vááijuv love minuttid. Ohtâgin olmooš ij vahâgittum rieveedmist, pic motomeh vaavtah kale áštojii. Rievedem maŋa siisâkiškooh patârii skootteráin.

Louvre-museo rievedem lii ohtâ stuárráámuin jálukeđgirieveedmijn majemui ivij. Oovtâ pirrâmpeeivi siisâkiškom maŋa vala käävci jálukeđgid lijjii ain lappâsist.

Äššitobdeeh várutteh, et lii tehelâš kavnâđ suolâjuávhu tállân. Máhđulávt suolluuh irâtteh kiškođ jálukeeđgijd luovâs já saijeeđ taid tubdâmettumin já tastoo vyebdiđ taid sevŋis markkânijn.

Ranska riehtiminister Darmanin ij iskâmgin karveđ ääši pic eeđâi, et ”mij lep feilim já taat addel Raanskan kavhâdis imago”.

Ranska media BFMTV čáálá, et rievedem čuávdimân láá nomâttum 60 rikospoolisid. Sij oceh tääl niäljás, kiäh lijjii luávdám muáđoidis siisâkiškom ääigi. Oovtâ siisâkiškost lâi pajalist fiskis liivi, vâi sun sulâstitáččij huksejeijee. Siämmáá ääigi Seine-juuvâ peln museost láá monâmin tivodempargoh.

Tääl lii tiäđust, et suolâjuávkku lii rievedâm käävci jálukeđgid, moi juávhust láá kruvnâjálukeeđgih: roonnig Marie-Amélie (1782–1866) já roonnig Hortense nurâlduvâin (1783–1837) tiara, čevečiŋŋâ já peljihervâ. Suollui fáárun lii vuálgám meid kiäisárroonnig Marie-Louise (1791–1847) čevečiŋŋâ, mii lâi tievâ smaragdijn, siämmáánáál ko suu peljihervâsetti-uv. Meiddei timantijd tievâ leijee raddenáálu lii suáládum, siämmáánáál ko Napoleon III káálgun kiäisárroonnig Eugénien (1826–1920) kuullâm raddenáálu já kunneepäddi-uv. Eugénie kruvnâ kavnui olgon. Tot lii máhđulávt koččâm rievedeijein patârem ääigi.

Tastko rievedum jálukeeđgih láá hirmâd tobdoseh, taid lii väädis vyebdiđ tagarin. Tondiet vyerdimist lii, et tain leijee kolle já silbâ suddâduvvojeh, já čiiŋah pieđgejuvvojeh já saijojeh uđđâ háámán. Palo lii, et jálukeeđgih monâttuvvojeh avepiäiván, jis toh iä kavnuu jotelávt. Tondiet jálukeđgij kavnâmist lii tääl huáppu.

Käldeeh:

Juwelenroof in het Louvre in Parijs, sieraden ’van onschatbare waarde’ gestolen (nos.nl)

Tijd dringt in zoektocht naar Louvre-juwelen na ’roof van het decennium’ (nos.nl)

Kove: Tangopaso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...