Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeivi-iiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid historjálávt. Museo lii lamaš kiddâ suáláádmij maŋa.

Poolis tieđeet, et siisâkiškooh lijjii neeljis já sist lâi čuppâ čolmij oovdâst. Sij pottii pel love suulâin iđedist siisâ vuosmuu keerdist leijee laasâ peht. Museo lâi eidu lekkâsâm keččeid. Siisâkiškooh pessii siisâ Apollo-gallerian, kost vyerkkejuvvojeh Napoleon já Ranska kunâgâsâi ruvnâjálukeeđgih. Siisâkiškooh kevttii suáláádmân vááijuv love minuttid. Ohtâgin olmooš ij vahâgittum rieveedmist, pic motomeh vaavtah kale áštojii. Rievedem maŋa siisâkiškooh patârii skootteráin.

Louvre-museo rievedem lii ohtâ stuárráámuin jálukeđgirieveedmijn majemui ivij. Oovtâ pirrâmpeeivi siisâkiškom maŋa vala käävci jálukeđgid lijjii ain lappâsist.

Äššitobdeeh várutteh, et lii tehelâš kavnâđ suolâjuávhu tállân. Máhđulávt suolluuh irâtteh kiškođ jálukeeđgijd luovâs já saijeeđ taid tubdâmettumin já tastoo vyebdiđ taid sevŋis markkânijn.

Ranska riehtiminister Darmanin ij iskâmgin karveđ ääši pic eeđâi, et ”mij lep feilim já taat addel Raanskan kavhâdis imago”.

Ranska media BFMTV čáálá, et rievedem čuávdimân láá nomâttum 60 rikospoolisid. Sij oceh tääl niäljás, kiäh lijjii luávdám muáđoidis siisâkiškom ääigi. Oovtâ siisâkiškost lâi pajalist fiskis liivi, vâi sun sulâstitáččij huksejeijee. Siämmáá ääigi Seinejuuvâ peln museost láá monâmin tivodempargoh.

Tääl lii tiäđust, et suolâjuávkku lii rievedâm käävci jálukeđgid, moi juávhust láá ruvnâjálukeeđgih: roonnig Marie-Amélie (1782–1866) já roonnig Hortense (1783–1837) nurâlduvâin tiara, čevečiŋŋâ já peljihervâ. Suollui fáárun lii vuálgám meid kiäisárroonnig Marie-Louise (1791–1847) čevečiŋŋâ, mii lâi tievâ smaragdijn, siämmáánáál ko suu peljihervâsetti-uv. Meiddei timantijd tievâ leijee raddenáálu lii suáládum, siämmáánáál ko Napoleon III káálgun kiäisárroonnig Eugénien (1826–1920) kuullâm raddenáálu já kunneepäddi-uv. Eugénie ruvnâ kavnui olgon. Tot lii máhđulávt koččâm rievedeijein patârem ääigi.

Tastko rievedum jálukeeđgih láá hirmâd tobdoseh, taid lii väädis vyebdiđ tagarin. Tondiet vyerdimist lii, et tain leijee kolle já silbâ suddâduvvojeh, já čiiŋah pieđgejuvvojeh já saijojeh uđđâ háámán. Palo lii, et jálukeeđgih monâttuvvojeh avepiäiván, jis toh iä kavnuu jotelávt. Tondiet jálukeđgij kavnâmist lii tääl huáppu.

Käldeeh:

Juwelenroof in het Louvre in Parijs, sieraden ’van onschatbare waarde’ gestolen (nos.nl)

Tijd dringt in zoektocht naar Louvre-juwelen na ’roof van het decennium’ (nos.nl)

Kove: Tangopaso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...