Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeivi-iiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid historjálávt. Museo lii lamaš kiddâ suáláádmij maŋa.

Poolis tieđeet, et siisâkiškooh lijjii neeljis já sist lâi čuppâ čolmij oovdâst. Sij pottii pel love suulâin iđedist siisâ vuosmuu keerdist leijee laasâ peht. Museo lâi eidu lekkâsâm keččeid. Siisâkiškooh pessii siisâ Apollo-gallerian, kost vyerkkejuvvojeh Napoleon já Ranska kunâgâsâi ruvnâjálukeeđgih. Siisâkiškooh kevttii suáláádmân vááijuv love minuttid. Ohtâgin olmooš ij vahâgittum rieveedmist, pic motomeh vaavtah kale áštojii. Rievedem maŋa siisâkiškooh patârii skootteráin.

Louvre-museo rievedem lii ohtâ stuárráámuin jálukeđgirieveedmijn majemui ivij. Oovtâ pirrâmpeeivi siisâkiškom maŋa vala käävci jálukeđgid lijjii ain lappâsist.

Äššitobdeeh várutteh, et lii tehelâš kavnâđ suolâjuávhu tállân. Máhđulávt suolluuh irâtteh kiškođ jálukeeđgijd luovâs já saijeeđ taid tubdâmettumin já tastoo vyebdiđ taid sevŋis markkânijn.

Ranska riehtiminister Darmanin ij iskâmgin karveđ ääši pic eeđâi, et ”mij lep feilim já taat addel Raanskan kavhâdis imago”.

Ranska media BFMTV čáálá, et rievedem čuávdimân láá nomâttum 60 rikospoolisid. Sij oceh tääl niäljás, kiäh lijjii luávdám muáđoidis siisâkiškom ääigi. Oovtâ siisâkiškost lâi pajalist fiskis liivi, vâi sun sulâstitáččij huksejeijee. Siämmáá ääigi Seinejuuvâ peln museost láá monâmin tivodempargoh.

Tääl lii tiäđust, et suolâjuávkku lii rievedâm käävci jálukeđgid, moi juávhust láá ruvnâjálukeeđgih: roonnig Marie-Amélie (1782–1866) já roonnig Hortense (1783–1837) nurâlduvâin tiara, čevečiŋŋâ já peljihervâ. Suollui fáárun lii vuálgám meid kiäisárroonnig Marie-Louise (1791–1847) čevečiŋŋâ, mii lâi tievâ smaragdijn, siämmáánáál ko suu peljihervâsetti-uv. Meiddei timantijd tievâ leijee raddenáálu lii suáládum, siämmáánáál ko Napoleon III káálgun kiäisárroonnig Eugénien (1826–1920) kuullâm raddenáálu já kunneepäddi-uv. Eugénie ruvnâ kavnui olgon. Tot lii máhđulávt koččâm rievedeijein patârem ääigi.

Tastko rievedum jálukeeđgih láá hirmâd tobdoseh, taid lii väädis vyebdiđ tagarin. Tondiet vyerdimist lii, et tain leijee kolle já silbâ suddâduvvojeh, já čiiŋah pieđgejuvvojeh já saijojeh uđđâ háámán. Palo lii, et jálukeeđgih monâttuvvojeh avepiäiván, jis toh iä kavnuu jotelávt. Tondiet jálukeđgij kavnâmist lii tääl huáppu.

Käldeeh:

Juwelenroof in het Louvre in Parijs, sieraden ’van onschatbare waarde’ gestolen (nos.nl)

Tijd dringt in zoektocht naar Louvre-juwelen na ’roof van het decennium’ (nos.nl)

Kove: Tangopaso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...