Simpanstotkee Jane Goodall lii jáámmám

Eŋlandlâš simpanstotkee Jane Goodall jaamij roovvâdmáánu vuosmuu peeivi luándulij suujâi tiet 91‑ihásâžžân. Sun lâi lamaš eidu sahârááiđust Ovtâstum staatâin. Goodallist pääcih alge, uábbi já kulmâ ákkuv.

Goodall šoodâi ive 1934 Hampsteadist Lontoost. Ive 1957 sun mađhâšij Kenian, já forgâ tastmaŋa sun algâttij totkee karrieeris. Suu stivrejeijen lâi pegâlmâs kenialâš-brittilâš luándutiettee Louis Leakey.

Ive 1960 Goodall tuđhâškuođij simpansijd Tansaniast. Sun huámmášij, ete elleeh onnii ävkkin riisijd termiitij nurâmist. Taat lâi uáli jo merhâšittee káávnus, tastko ovdil tom lâi jurdum, ete tuše ulmuuh aneh ävkkin piergâsijd. Kávnus tiet totkeeh smietâškuottii uđđâ naalijn ellei lattim já tom, maid olmoošvuotâ meerhâš.

Goodall tuuđhâi meid simpansij viestâdem já sosiaallii lattim. Sun ij lamaš tuše kukken tárkkojeijee, peic sun uásálistij simpansij aargân já adelij toid noomâid.

– Simpanseh láá máttááttâm munjin, ete toh láá uáli jo siämmáálágáneh ko mij. Toh láá siävuttâm rääji ulmuu já ellee kooskâst, Goodall eeđâi uđâstoimâttâh AP sahhiittâlmist ive 1997.

Goodall poorgâi viššâlávt ellei peeleest. Ive 1997 sun vuáđudij Jane Goodall Institute ‑nommâsii luándusuojâlemlágádâs, mon ulmen lii ovdediđ kieđâlij tutkâm já suojâlem. Sun čaalij meid kiirjijd ellein.

Goodall finnij ennuv tubdâstâs pargostis. Sun palhâšui Jaapaan Kyoto-palhâšuumijn ive 1990, väljejui Ovtâstum aalmugij ráávhutuálvon ive 2002, finnij hoovdâ áárvu Brittilii imperium riitaarkoddeest ive 2004 sehe palhâšui Unesco kollemitalijn já Ranska kunneelegioon kunneemerháin ive 2006. Moonnâm ive sun palhâšui Ovtâstum staatâi rijjâvuođâ mitalijn.

Käldeeh:

Simpanssitutkija Jane Goodall on kuollut (yle.fi)

’An extraordinary legacy’: Tributes after chimpanzee expert Jane Goodall dies age 91 (www.bbc.com)

Jane Goodall, renowned chimpanzee researcher and animal advocate, dies at 91 (www.nbcnews.com)

Jane Goodall, Iconic Chimpanzee Expert Who Was Subject of Dozens of Films, Dies at 91 (variety.com)

Kove: U.S. Mission Uganda (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...