Maailm vuosmuš klamydia­puáhuttâs koalaid lii tuhhiittum Australiast

Australiast lii tuhhiittum maailm vuosmuš puáhuttâs, mii syeijee koalaid klamydianjuámumist. Taat tavdâ lii stuorrâ uhke šlaajâ cevzimân, já tot toovât joba pele koalajämimijn. Nubben stuorrâ uhken koalaid já meid eres australialáid elleid láá meccipuáluh, moh tuššâdeh ellei eellimkuávluid. Koalah iälusteh eromâšávt eukalyptusmeecijn Australia nuorttâriddoost.

Klamydia lii koalain táválâš já varâlâš tavdâ, mii puáhtá tovâttiđ kužžâvaaivijd, čalmettesvuođâ, heeđâlmttesvuođâ já loopâst vala koala jäämmim. Motomijn nuorttârido eukalyptusmeecijn joba 50–70 prosentist koalain lii klamydianjuámmum.

Sunset Coast ‑ollâopâttuv totkeeh láá porgâm puáhuttâs valmâštem oovdân jo paijeel love ihheed. Puáhuttâs ij vaađâ pehtilittem, mii taha ton kevttim älkkeebin luánduviđá elleid. Ovdil njuámumeh tálhuduvvojii antibiotijgijn, mut toh vahâgittii koalai čuálifloora já tohhii eukalyptus suddâdem váddásubbon. Taat vist tovâttij niälgumijd já koalai jämimijd.

Pirâsminister Murray Watt mield puáhuttâs lii merhâšittee lävkki ovdâskulij koalai suoijâlmist. ”Lii eromâš tehelâš, et mij anneep huolâ puáccám ellein, vâi puáttee suhâpuolvah-uv pyehtih uáiniđ täid áinoošlajâsijd elleid luándust”, sun eeđâi.

Australia haldâttâh lii investistám nyevt 43 miljovn eurod koalai puáhuttâstutkâmân já meid Saving Koalas Fund ‑ruttâráájun. Taat siäđus čuávu koalaid luándust já huksee uđđâsist koalai eellimkuávluid, jis toh láá killám meccipuáluin.

Koalah onnuuškuottii virgálávt uhkevuálásâžžân šlaaijân ive 2022.

Käldee:

Eerste chlamydiavaccin voor koala’s goedgekeurd in Australië (nos.nl)

Kove: Till Niermann (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...