Kieldâ- já kuávluvaaljâi munejienâstem lii álgám

Taan kiiđâ uárnejuvvojeh kyevtih vaaljah siämmáá ääigi: kieldâ- já kuávluvaaljah. Kuohtuin vaaljâin puáhtá jienâstiđ siämmáin jienâstemsoojijn. Täst ovdâskulij kieldâ- já kuávluvaaljah uárnejuvvojeh ain oovtâst jyehi niäljád ive.

Vaaljâi munejienâstem aalgij cuáŋuimáánu nube peeivi. Munejienâstem lii máhđulâš 2.–8.4.2025 Suomâst já 2.–5.4.2025 olgoenâmijn. Muuneeld puáhtá jienâstiđ mon peri munejienâstemsaajeest Suomâst tâi olgoenâmijn. Eidusâš vaaljâpeivi lii pasepeivi 13. peivi cuáŋuimáánust. Vaaljâpeeivi puáhtá jienâstiđ tuše jieijâs jienâstemsaajeest, mii meriduvvoo jienâsteijee aassâmpääihi mield.

Kuávluvaaljâin väljejuvvojeh airâseh kuávlustivráid, moh merideh pyereestvaijeemkuávlui sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi sehe kááijumtooimâ orniimist. Kieldâvaaljâin vist väljejuvvojeh airâseh kieldâstivráid, moh merideh ovdâmerkkân škovliimist já arâšoddâdmist, huksimvakšuumist, luodâi paijeentolâmist, kulttuur- já lihâdempalvâlusâin sehe čäci- já pasâttâshuolâttâsâst.

Helsigist uárnejuvvojeh tuše kieldâvaaljah, tastko uáivikaavpugist ij lah pyereestvaijeemkuávlu teikkâ kuávlustivrâ, pic kaavpug västid sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin sehe kááijumtooimâ orniimist.

Taan ive kieldâvaaljâin láá 30 000 iävtukkâssâd já kuávluvaaljâin 10 000 iävtukkâssâd. Jienâsteijee puáhtá jienâstiđ jieijâs päikkikieldâ tâi pyereestvaijeemkuávlu iävtukkâsâid. Iävtukkâs puáhtá leđe iävtukkâssân sehe kuávlu- já kieldâvaaljâin, teikkâ tuše kuávluvaaljâin tâi tuše kieldâvaaljâin. Siämmáá iävtukkâsâst lii kieldâvaaljâin eres iävtukkâsnummeer ko kuávluvaaljâin.

Munejienâi rekinistem álgá vaaljâpeeivi ađai cuáŋuimáánu 13. peeivi tijme 10, já tast västid kuávdášvaaljâlävdikodde. Vaaljâpeeivi adelum jienâi rekinistem álgá jienâstemsaajeest tállán ko jienâstemsajeh maneh kiddâ tijme 20. Talle almottuvvojeh meid munejienâi puátuseh. Kieldâ kuávdášvaaljâlävdikodde taha tärhistemrekinistem vuossaargâ vaaljâpeeivi maŋa.

Vaaljâi puátuseh čielgih jo vaaljâpeeivi ehidist. Kuávlu- já kieldâvaaljâin puátuseh iä kuittâg čielgâ nuuvt jotelávt ko eres vaaljâin tondiet ko jienâliipuh láá kuohtii nuuvt ennuv ko táválijn vaaljâin. Stuárráámui kaavpugij puátuseh sättih puáttiđ eskin koskâiijâ maŋa.

Käldee:

– Tämä sinun kannattaa tietää alue- ja kuntavaaleista (yle.fi)

Kove: Piquito (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...