Kieldâ- já kuávluvaaljâi munejienâstem lii álgám

Taan kiiđâ uárnejuvvojeh kyevtih vaaljah siämmáá ääigi: kieldâ- já kuávluvaaljah. Kuohtuin vaaljâin puáhtá jienâstiđ siämmáin jienâstemsoojijn. Täst ovdâskulij kieldâ- já kuávluvaaljah uárnejuvvojeh ain oovtâst jyehi niäljád ive.

Vaaljâi munejienâstem aalgij cuáŋuimáánu nube peeivi. Munejienâstem lii máhđulâš 2.–8.4.2025 Suomâst já 2.–5.4.2025 olgoenâmijn. Muuneeld puáhtá jienâstiđ mon peri munejienâstemsaajeest Suomâst tâi olgoenâmijn. Eidusâš vaaljâpeivi lii pasepeivi 13. peivi cuáŋuimáánust. Vaaljâpeeivi puáhtá jienâstiđ tuše jieijâs jienâstemsaajeest, mii meriduvvoo jienâsteijee aassâmpääihi mield.

Kuávluvaaljâin väljejuvvojeh airâseh kuávlustivráid, moh merideh pyereestvaijeemkuávlui sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi sehe kááijumtooimâ orniimist. Kieldâvaaljâin vist väljejuvvojeh airâseh kieldâstivráid, moh merideh ovdâmerkkân škovliimist já arâšoddâdmist, huksimvakšuumist, luodâi paijeentolâmist, kulttuur- já lihâdempalvâlusâin sehe čäci- já pasâttâshuolâttâsâst.

Helsigist uárnejuvvojeh tuše kieldâvaaljah, tastko uáivikaavpugist ij lah pyereestvaijeemkuávlu teikkâ kuávlustivrâ, pic kaavpug västid sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâin sehe kááijumtooimâ orniimist.

Taan ive kieldâvaaljâin láá 30 000 iävtukkâssâd já kuávluvaaljâin 10 000 iävtukkâssâd. Jienâsteijee puáhtá jienâstiđ jieijâs päikkikieldâ tâi pyereestvaijeemkuávlu iävtukkâsâid. Iävtukkâs puáhtá leđe iävtukkâssân sehe kuávlu- já kieldâvaaljâin, teikkâ tuše kuávluvaaljâin tâi tuše kieldâvaaljâin. Siämmáá iävtukkâsâst lii kieldâvaaljâin eres iävtukkâsnummeer ko kuávluvaaljâin.

Munejienâi rekinistem álgá vaaljâpeeivi ađai cuáŋuimáánu 13. peeivi tijme 10, já tast västid kuávdášvaaljâlävdikodde. Vaaljâpeeivi adelum jienâi rekinistem álgá jienâstemsaajeest tállán ko jienâstemsajeh maneh kiddâ tijme 20. Talle almottuvvojeh meid munejienâi puátuseh. Kieldâ kuávdášvaaljâlävdikodde taha tärhistemrekinistem vuossaargâ vaaljâpeeivi maŋa.

Vaaljâi puátuseh čielgih jo vaaljâpeeivi ehidist. Kuávlu- já kieldâvaaljâin puátuseh iä kuittâg čielgâ nuuvt jotelávt ko eres vaaljâin tondiet ko jienâliipuh láá kuohtii nuuvt ennuv ko táválijn vaaljâin. Stuárráámui kaavpugij puátuseh sättih puáttiđ eskin koskâiijâ maŋa.

Käldee:

– Tämä sinun kannattaa tietää alue- ja kuntavaaleista (yle.fi)

Kove: Piquito (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...