Paijeel peeleest syemmilijn láá finnejum vyestiamnâseh koronavirusân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL, su. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) tutkâmušâi mield paijeel peeleest syemmilijn lâi hybridimmuniteet koronavirus vuástá ive 2022 loopâst. Puáhuttâs já koronanjuámmum ohtsâšvaiguttâsâst šoddâm hybridimmuniteet addel kuhesáigásii, šiev syeje viärráás koronataavdâ vuástá. THL lii čuávvum koronavirus keežild šoddâm vyestiamnâsij kavnum ulmuin cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Tutkâmušân uásálistii 18–85-ihásiih ulmuuh sätivaljiimáin pirrâ Suomâ. Tutkâmuš várás láá nurrum vorrâiskoseh suullân 9 800 ulmust. Ton lasseen koronanjuámumij keežild šoddâm vyestiamnâseh láá tutkum párnáin já nuorâin HUS Diagnostikkuávdáá paijeelpáácuseerumčáittusijn, moh láá anonymisistum.

Tutkâmušâin lii čielgâm, et koronanjuámumist muštâleijee vyestiamnâsij almonem lâi koskâmiärálávt vuálá 7 prosentid ive 2021 loopâ räi, mut tot pajanij 31 prosentân ive 2022 uđđâive–njuhčâmáánu ääigi já 54 prosentân ive 2022 roovvâd–juovlâmáánu ääigi. Puáhuttâsregister já vyestiamnâstutkâmušâi tiäđui vuáđuld arvâluvvoo, et 51 prosentist 18–85-ihásijn ulmuin lâi puáhuttâsâi já infektioi pyevtittem hybridimmuniteet ive 2022 loopâ räi.

Njuámumijn muštâleijee vyestiamnâseh lijjii enâmustáá nuorâb vuorâsulmui juávhust ive 2022 cuáŋui–kesimáánust ovdâskulij. Ovdâmerkkân roovvâd–juovlâmáánust 2022 tutkâmušân uásálistám 18–29-ihásijn ulmuin 71 prosentist lijjii koronanjuámmum vyestiamnâseh já 65 tiävdám ulmuin toh kávnojii 40 prosentist. Párnái tááhust majemuš arvâlus lii porgemáánust 2022, kuás vyestiamnâseh kávnojii 77 prosentist vuálá 12-ihásijn já 81 prosentist 12–17-ihásijn nuorâin.

”Suomâst koronanjuámumeh lasanii eskin talle ko nuorah já vuorâsulmuuh lijjii jo viehâ muudon puáhuttum. Veikâ puáhuttâsah iä jur iästámgin uđđâ variantij pyevtittem njuámumijd, toh láá kuittâg adelâm syeje viärráás taavdâ vuástá. Njuámumeh ain pyeredeh syeje taavdâ vuástá”, muštâl THL nettisiijđoin THL tutkâmhovdâ Merit Melin.

Käldee:

Tutkimus: Yli puolella suomalaisista on sekä rokotuksen että sairastetun taudin tuottamia koronaviruksen vasta-aineita (www.thl.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...