Paijeel peeleest syemmilijn láá finnejum vyestiamnâseh koronavirusân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL, su. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) tutkâmušâi mield paijeel peeleest syemmilijn lâi hybridimmuniteet koronavirus vuástá ive 2022 loopâst. Puáhuttâs já koronanjuámmum ohtsâšvaiguttâsâst šoddâm hybridimmuniteet addel kuhesáigásii, šiev syeje viärráás koronataavdâ vuástá. THL lii čuávvum koronavirus keežild šoddâm vyestiamnâsij kavnum ulmuin cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Tutkâmušân uásálistii 18–85-ihásiih ulmuuh sätivaljiimáin pirrâ Suomâ. Tutkâmuš várás láá nurrum vorrâiskoseh suullân 9 800 ulmust. Ton lasseen koronanjuámumij keežild šoddâm vyestiamnâseh láá tutkum párnáin já nuorâin HUS Diagnostikkuávdáá paijeelpáácuseerumčáittusijn, moh láá anonymisistum.

Tutkâmušâin lii čielgâm, et koronanjuámumist muštâleijee vyestiamnâsij almonem lâi koskâmiärálávt vuálá 7 prosentid ive 2021 loopâ räi, mut tot pajanij 31 prosentân ive 2022 uđđâive–njuhčâmáánu ääigi já 54 prosentân ive 2022 roovvâd–juovlâmáánu ääigi. Puáhuttâsregister já vyestiamnâstutkâmušâi tiäđui vuáđuld arvâluvvoo, et 51 prosentist 18–85-ihásijn ulmuin lâi puáhuttâsâi já infektioi pyevtittem hybridimmuniteet ive 2022 loopâ räi.

Njuámumijn muštâleijee vyestiamnâseh lijjii enâmustáá nuorâb vuorâsulmui juávhust ive 2022 cuáŋui–kesimáánust ovdâskulij. Ovdâmerkkân roovvâd–juovlâmáánust 2022 tutkâmušân uásálistám 18–29-ihásijn ulmuin 71 prosentist lijjii koronanjuámmum vyestiamnâseh já 65 tiävdám ulmuin toh kávnojii 40 prosentist. Párnái tááhust majemuš arvâlus lii porgemáánust 2022, kuás vyestiamnâseh kávnojii 77 prosentist vuálá 12-ihásijn já 81 prosentist 12–17-ihásijn nuorâin.

”Suomâst koronanjuámumeh lasanii eskin talle ko nuorah já vuorâsulmuuh lijjii jo viehâ muudon puáhuttum. Veikâ puáhuttâsah iä jur iästámgin uđđâ variantij pyevtittem njuámumijd, toh láá kuittâg adelâm syeje viärráás taavdâ vuástá. Njuámumeh ain pyeredeh syeje taavdâ vuástá”, muštâl THL nettisiijđoin THL tutkâmhovdâ Merit Melin.

Käldee:

– Tutkimus: Yli puolella suomalaisista on sekä rokotuksen että sairastetun taudin tuottamia koronaviruksen vasta-aineita (www.thl.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...