Anarâš aavis tiävdá kyehti ive 6.3.2025

Anarâš aavis tiävdá onne kyehti ive. Taat čaalâ lii aavis 717. artikkâl. Ennuv lukko aavisân!

Taan ive mii stuorrâ ovdâsvástádâssân lii almostittiđ vittâ čalluu ohhoost. Kulmáin čalluin, mii lii ruttâmieđetteijei tuhhiittem ucemus artikkâlmeeri ohhoost, ij piergii. Lostâ šadda talle meendu oovtâpiälálâžžân.

Anarâš aavis čuávu maailm tábáhtusâid. Tot ij liijkágin čääli puoh aašijn. Anarâš aavis ij vala paste leđe stuorrâ aavis sullâsâš lostâ, mađe várás lii cegâttum stuorrâ toimâttâh já mast pargeeh láá spesialistum toimâtteijeeh. Mij lep tuše muádis pargoost. Lii kuittâg čielgâs, et maailmist tábáhtuvá eidu tääl ennuv. Mij tiettip ovdâmerkkân tom, et paavi lii lamaš kyehti oho pyecceiviäsust já meid tom, et Suomâ čyeigeeh láá piergim uáli pyereest majemui aigij Ruándimist. Mij ep paste intensiivlávt čuávvuđ Ukraina suáđi. Nube tááhust suátitábáhtusâi čuávvum lii lusis pargo: jiävtáš uuđâs lii onne jo puárásmâm tondiet ko jyehi iijâ – vaidâlittee kale – kirdeh lase poomih já ulmuuh jäämih. Ohtâgin ij haalijd Anarâš aavisist suátiloostâ. Tom, mast toimâtteijee čáálá, kalga čuávvuđ loopâ räi.

Mij iskâp leđe maaŋgâpiälásiih. Mij ep pyevti jorgettiđ lostâčalluid meendu čuuvtij tiätu kuávlun, tego suátán, valastâlmân teikâ páiháláid aššijd. Mij ep meid pyevti tieđettiđ maailm tábáhtusâin 24/7-prinsiipáin. Viiđâ čalluu siisâ ohhoost ij čaavâ ubâ maailm. Tiäđust-uv tot uáinoo tääl čoođâ, et mii váimu jorgeet kielâašij piälán, já mij lep meid čáállám kielâaašijn. Loostâ kuástideijee Anarâškielâ servihân lii kielâservi.

Mij ep liččii ciävzám torjuuttáá. Fabrizio njunoštoimâtteijen lii kuáddám stuárráámuu ovdâsvástádâs aavis čalluin. Sun lii vaijaam saijeeđ puoh almostittemoornigân. Jasmina lii lamaš mii uđâs- já blogitoimâtteijen. Mun, Marja-Liisa, lam sehe čáállám mainâsijd já luuhâm artikkâlij kielâ. Majemui aigij Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh láá čalâččâm uđđâsijd kurssâpargonis. Meiddei motomeh freelancer-toimâtteijeeh láá išedâm. Kielâteknologia lii lamaš mijjân šiev reŋgâ.

Anarâš aavis ij almostuu išettáá. Lieggâ kijttoseh puoh iššeest! Mij tuáivup ain ohtsâšpargo täst ovdâskulij-uv.

Kove: WOKANDAPIX (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...