Kisáh iberdeh ulmui sárnum huámmášhánnáá

Kisáh láá oppâm ulmui viestâdem vuáđuid paijeel 10 000 ive ääigi, ko toh láá iällám ulmuiguin.

Návt puáhtá nabdeđ uđđâ tutkâmušâst, mii lii almostum Heredity-tieđâloostâst. Iskosist kisáh oppii ovtâstittiđ saanijd kovosáid, já vala jotelubbooht ko uccâ párnááh.

Ovdebáin-uv tutkâmušâin kisáh lijjii máttám jieškote-uvlágánij vuovijguin tulkkuđ ulmui tooimâid já lihâstuvâid. Toh ovdâmerkkân äddejeh ulmui suormâi čuujootmist, ete kost lii purrâmâš.

Kisáh pyehtih oppâđ jieijâs noomâ lasseen meid uápis kisái já ulmui noomâid. Taat čielgâi jaapaanlii tutkâmušâst.

”Mun lijjim čuuvtij olâttum, tastko tot meerhâš, ete kisáh pyehtih kuldâliđ syele ulmui savâstâllâm já addiđ saanijd hárjuttâlhánnáá toin naalijn, ete tast ij finniigin tállân palhâšume”, uđđâ tutkâmuš rähtee Saho Takagi iätá Science-tieđâloostân. Abazu ollâopâttuv pargee Takagi smietâškuođij, láá-uv kisáh tuođâi hárjánâm addiđ ulmui sárnum.

Uđđâ tutkâmušâst Takagi juávkku vaaldij fáárun iskosân 31 kissád, moh lijjii iälustâm jo-uv paaihijn, kost assii ennuv eres kisáh, teikkâ kissákähviviäsuin, kost kisáh viettii ennuv ääigi äššigâsâiguin.

Totkeeh kevttii taggaar iskosvyevi, moin lâi ovdil testajum, maht 14 mánuppaje ahasiih párnááh uáppih ovtâstittiđ sijjân ettum uánihis saanijd siämmáá ääigi čaittum kovosáid.

Kisáh keččii tiättur šeermâ peht kyehti kovosanimaatio 9 sekuntid. Siämmáá ääigi toi omâsteijee tâi huolâtteijee eeđâi neljii mottoom sääni, mii lohtâsij kován. Säänih iä merhâšâm maiden.
Iänááš uási kissáin ovtâstittii kovos sáánán jo kyevti 9 seekunt kukkosii oppâtijme maŋa, ađai jotelubbooht ko 14 mánuppaje ahasiih párnááh. Iskosij orniimist lijjii kuittâg motomeh iäruh, te kisái já párnái oppâm ij pyevti njuolgist viärdádâllâđ.

Ko kissáid motomin čaittui-uv puástu kove, te toh räđittuvvii já keččii tom čalmeh jurbâsin.

”Kisáh kiddejeh huámášume toos, maid mij ettâp jyehipiäiválii elimist, já toh irâtteh iberdiđ mii pyerebeht ko mij addip”, Takagi iätá.

Ruska Haavisto

Käldee:

– Tiede-lostâ 14/2024. Kissat ymmärtävät puhetta vaivihkaa.

Kove: Mélissa Dupont (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...