Kisáh iberdeh ulmui sárnum huámmášhánnáá

Kisáh láá oppâm ulmui viestâdem vuáđuid paijeel 10 000 ive ääigi, ko toh láá iällám ulmuiguin.

Návt puáhtá nabdeđ uđđâ tutkâmušâst, mii lii almostum Heredity-tieđâloostâst. Iskosist kisáh oppii ovtâstittiđ saanijd kovosáid, já vala jotelubbooht ko uccâ párnááh.

Ovdebáin-uv tutkâmušâin kisáh lijjii máttám jieškote-uvlágánij vuovijguin tulkkuđ ulmui tooimâid já lihâstuvâid. Toh ovdâmerkkân äddejeh ulmui suormâi čuujootmist, ete kost lii purrâmâš.

Kisáh pyehtih oppâđ jieijâs noomâ lasseen meid uápis kisái já ulmui noomâid. Taat čielgâi jaapaanlii tutkâmušâst.

”Mun lijjim čuuvtij olâttum, tastko tot meerhâš, ete kisáh pyehtih kuldâliđ syele ulmui savâstâllâm já addiđ saanijd hárjuttâlhánnáá toin naalijn, ete tast ij finniigin tállân palhâšume”, uđđâ tutkâmuš rähtee Saho Takagi iätá Science-tieđâloostân. Abazu ollâopâttuv pargee Takagi smietâškuođij, láá-uv kisáh tuođâi hárjánâm addiđ ulmui sárnum.

Uđđâ tutkâmušâst Takagi juávkku vaaldij fáárun iskosân 31 kissád, moh lijjii iälustâm jo-uv paaihijn, kost assii ennuv eres kisáh, teikkâ kissákähviviäsuin, kost kisáh viettii ennuv ääigi äššigâsâiguin.

Totkeeh kevttii taggaar iskosvyevi, moin lâi ovdil testajum, maht 14 mánuppaje ahasiih párnááh uáppih ovtâstittiđ sijjân ettum uánihis saanijd siämmáá ääigi čaittum kovosáid.

Kisáh keččii tiättur šeermâ peht kyehti kovosanimaatio 9 sekuntid. Siämmáá ääigi toi omâsteijee tâi huolâtteijee eeđâi neljii mottoom sääni, mii lohtâsij kován. Säänih iä merhâšâm maiden.
Iänááš uási kissáin ovtâstittii kovos sáánán jo kyevti 9 seekunt kukkosii oppâtijme maŋa, ađai jotelubbooht ko 14 mánuppaje ahasiih párnááh. Iskosij orniimist lijjii kuittâg motomeh iäruh, te kisái já párnái oppâm ij pyevti njuolgist viärdádâllâđ.

Ko kissáid motomin čaittui-uv puástu kove, te toh räđittuvvii já keččii tom čalmeh jurbâsin.

”Kisáh kiddejeh huámášume toos, maid mij ettâp jyehipiäiválii elimist, já toh irâtteh iberdiđ mii pyerebeht ko mij addip”, Takagi iätá.

Ruska Haavisto

Käldee:

– Tiede-lostâ 14/2024. Kissat ymmärtävät puhetta vaivihkaa.

Kove: Mélissa Dupont (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...