Kisáh iberdeh ulmui sárnum huámmášhánnáá

Kisáh láá oppâm ulmui viestâdem vuáđuid paijeel 10 000 ive ääigi, ko toh láá iällám ulmuiguin.

Návt puáhtá nabdeđ uđđâ tutkâmušâst, mii lii almostum Heredity-tieđâloostâst. Iskosist kisáh oppii ovtâstittiđ saanijd kovosáid, já vala jotelubbooht ko uccâ párnááh.

Ovdebáin-uv tutkâmušâin kisáh lijjii máttám jieškote-uvlágánij vuovijguin tulkkuđ ulmui tooimâid já lihâstuvâid. Toh ovdâmerkkân äddejeh ulmui suormâi čuujootmist, ete kost lii purrâmâš.

Kisáh pyehtih oppâđ jieijâs noomâ lasseen meid uápis kisái já ulmui noomâid. Taat čielgâi jaapaanlii tutkâmušâst.

”Mun lijjim čuuvtij olâttum, tastko tot meerhâš, ete kisáh pyehtih kuldâliđ syele ulmui savâstâllâm já addiđ saanijd hárjuttâlhánnáá toin naalijn, ete tast ij finniigin tállân palhâšume”, uđđâ tutkâmuš rähtee Saho Takagi iätá Science-tieđâloostân. Abazu ollâopâttuv pargee Takagi smietâškuođij, láá-uv kisáh tuođâi hárjánâm addiđ ulmui sárnum.

Uđđâ tutkâmušâst Takagi juávkku vaaldij fáárun iskosân 31 kissád, moh lijjii iälustâm jo-uv paaihijn, kost assii ennuv eres kisáh, teikkâ kissákähviviäsuin, kost kisáh viettii ennuv ääigi äššigâsâiguin.

Totkeeh kevttii taggaar iskosvyevi, moin lâi ovdil testajum, maht 14 mánuppaje ahasiih párnááh uáppih ovtâstittiđ sijjân ettum uánihis saanijd siämmáá ääigi čaittum kovosáid.

Kisáh keččii tiättur šeermâ peht kyehti kovosanimaatio 9 sekuntid. Siämmáá ääigi toi omâsteijee tâi huolâtteijee eeđâi neljii mottoom sääni, mii lohtâsij kován. Säänih iä merhâšâm maiden.
Iänááš uási kissáin ovtâstittii kovos sáánán jo kyevti 9 seekunt kukkosii oppâtijme maŋa, ađai jotelubbooht ko 14 mánuppaje ahasiih párnááh. Iskosij orniimist lijjii kuittâg motomeh iäruh, te kisái já párnái oppâm ij pyevti njuolgist viärdádâllâđ.

Ko kissáid motomin čaittui-uv puástu kove, te toh räđittuvvii já keččii tom čalmeh jurbâsin.

”Kisáh kiddejeh huámášume toos, maid mij ettâp jyehipiäiválii elimist, já toh irâtteh iberdiđ mii pyerebeht ko mij addip”, Takagi iätá.

Ruska Haavisto

Käldee:

– Tiede-lostâ 14/2024. Kissat ymmärtävät puhetta vaivihkaa.

Kove: Mélissa Dupont (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...