Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ láá kuittâg kiddâ tast, mon pyereest kielâpiervâleh västideh jieškote-uvlágánij páárnášjuávhui tárboid. Párnái jyehim juávhoid päikkikielâ mield puávtáččij pyerediđ kielâ oppâm já kevttim puoh juávhuin.

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnái táárbuh

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnááh tarbâšeh taggaar pirrâs, kost sij pyehtih kevttiđ jieijâs kielâ rijjâ já maaŋgâpiälálávt. Tot meerhâš tom, et sii kielâpiervâljuávust kolgâččij leđe siämmáá tiileest leijee párnááh. Ko juávhust kiävttoo tuše anarâškielâ, te párnáin lii máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kielâ já mättim luándulávt toin naalijn, et suomâkielâ teedâ ij äälgi doministiđ. Tággáár piirâs tuárju kielâ ovdánem já iššeed párnáid šoddâđ jiešvises sämikielâ sárnon.     

Jis anarâškielâ sárnoo párnááh sajostittojeh siämmáá juávkun iänááš suomâkielâlij párnáiguin, te suomâkielâ sáttá älkkeht haaldâšškyettiđ piäiválijd vuáruvaikuttâsâid. Talle anarâškielâ kevttim páácá uccen, já párnááh pyehtih joba eeppidškyettiđ kielâ áárvu. Sierâ juávkku tähidičij, et anarâškielâ kevttim ličij vuosâsajasâš já luándulâš uási párnái aargâst kielâpiervâlist.

Suomâkielâlij párnái táárbuh

Suomâkielâlij párnái tile lii ereslágán. Sij tarbâšeh taggaar kielâpiervâlpirrâs, kost puáhtá vuáijuđ sii kielâ oppâm tuárjumân. Tot meerhâš ovdâmerkkân vuáđusánáduv máttááttâllâm, oovtkiärdánis fraasij kevttim já ruokkâdvuođâ kevttiđ kielâ aktiivlávt. Tággáár juávhust kielâ oppâm puáhtá tábáhtuđ vuáválávt já pehtilávt toin naalijn, et páárnáš ij taarbâš poollâđ feeilâin teikâ tubdâđ tedduu pissoođ eenikielâlij párnái taavtâst. 

Jis eenikielâliih já ij-eenikielâliih párnááh láá siämmáá juávhust, te vaarrân lii tot, et suomâkielâlij párnái táárbui keežild anarâškielâliih párnááh iä peesâ kevttiđ jieijâs kielâ luándulávt. Ton lasseen suomâkielâliih párnááh sättih meiddei feeriđ, et kielâ oppâm lii liijkás vaigâd, jis sij iä finnii tuárvi stivrejum torjuu. Sierâ juávkku suomâkielâláid párnáid taha máhđulâžžân individuaallub aldanemvyevi kielâmáttááttâsân já -oppâmân. 

Sierâ juávhui vuáđudem hiäđuh

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđđudmáin puáhtá västidiđ pyerebeht puoh párnái tárboid. Taat ij kuittâg veltihánnáá meerhâš tom, et juávhuh liččii ollásávt sierrejum nubijnis. Ohtâsijd leeihâid, tábáhtusâid já projektijd puáhtá orniđ, vâi párnááh opâččii toimâđ oovtâst já anneeđ áárvust eres párnái kielâlii já kulttuurlii tuáváá. Juávhui sierrim piäiválii tooimâst kuittâg visásmit, et jieškođe-uv juávhu eromâš táárbuh váldojeh huámášumán.

Ton lasseen tággáár čuávdus naanood anarâškielâ sajattuv siärváduv aargâst. Ko kieldâ investist kielâ máttááttâsân já kevttimân arâšoddâdmist, te tot vuolgât viestâ, et anarâškielâ lii tehálâš já áárvust onnum uási páihálii kulttuur já identiteet. Taat movtijdit meiddei vaanhimijd sárnuđ anarâškielâ párnáidis já tuárjuđ kielâ sirdem čuávuváid suhâpuolváid.

Ulmen kielâlâš täsiárvu já eellimvuáimálâšvuotâ

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđudem lii tehálâš lävkki kielâlii täsiáárvu já anarâškielâ eellimvuáimálâšvuođâ naanoodmân. Tot taha máhđulâžžân sehe päikkikiellân anarâškielâ sárnoo párnái kielâ ovdánem já suomâkielâlij párnái oppâm jieijâs liävttoin. Tággáár systeem ij tuše pyereed oppâmpuátusijd, pic tot meiddei tuárju párnái positiivlii koskâvuođâ kielân já kulttuurân.

Aanaar kieldâ kolgâččij väldiđ taam ääši tuođâst já toimâđ jotelávt, vâi puoh párnáin ličij máhđulâšvuotâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ pyeremuin máhđulijn vuovijn. Taat ij lah tuše investistem kielân já párnáid, pic meiddei ubâ kieldâ kulttuurlii puátteevuotân. 

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...