Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ láá kuittâg kiddâ tast, mon pyereest kielâpiervâleh västideh jieškote-uvlágánij páárnášjuávhui tárboid. Párnái jyehim juávhoid päikkikielâ mield puávtáččij pyerediđ kielâ oppâm já kevttim puoh juávhuin.

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnái táárbuh

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnááh tarbâšeh taggaar pirrâs, kost sij pyehtih kevttiđ jieijâs kielâ rijjâ já maaŋgâpiälálávt. Tot meerhâš tom, et sii kielâpiervâljuávust kolgâččij leđe siämmáá tiileest leijee párnááh. Ko juávhust kiävttoo tuše anarâškielâ, te párnáin lii máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kielâ já mättim luándulávt toin naalijn, et suomâkielâ teedâ ij äälgi doministiđ. Tággáár piirâs tuárju kielâ ovdánem já iššeed párnáid šoddâđ jiešvises sämikielâ sárnon.     

Jis anarâškielâ sárnoo párnááh sajostittojeh siämmáá juávkun iänááš suomâkielâlij párnáiguin, te suomâkielâ sáttá älkkeht haaldâšškyettiđ piäiválijd vuáruvaikuttâsâid. Talle anarâškielâ kevttim páácá uccen, já párnááh pyehtih joba eeppidškyettiđ kielâ áárvu. Sierâ juávkku tähidičij, et anarâškielâ kevttim ličij vuosâsajasâš já luándulâš uási párnái aargâst kielâpiervâlist.

Suomâkielâlij párnái táárbuh

Suomâkielâlij párnái tile lii ereslágán. Sij tarbâšeh taggaar kielâpiervâlpirrâs, kost puáhtá vuáijuđ sii kielâ oppâm tuárjumân. Tot meerhâš ovdâmerkkân vuáđusánáduv máttááttâllâm, oovtâkiärdánis fraasij kevttim já ruokkâdvuođâ kevttiđ kielâ aktiivlávt. Tággáár juávhust kielâ oppâm puáhtá tábáhtuđ vuáválávt já pehtilávt toin naalijn, et páárnáš ij taarbâš poollâđ feeilâin teikâ tubdâđ tedduu pissoođ eenikielâlij párnái taavtâst. 

Jis eenikielâliih já ij-eenikielâliih párnááh láá siämmáá juávhust, te vaarrân lii tot, et suomâkielâlij párnái táárbui keežild anarâškielâliih párnááh iä peesâ kevttiđ jieijâs kielâ luándulávt. Ton lasseen suomâkielâliih párnááh sättih meiddei feeriđ, et kielâ oppâm lii liijkás vaigâd, jis sij iä finnii tuárvi stivrejum torjuu. Sierâ juávkku suomâkielâláid párnáid taha máhđulâžžân individuaallub aldanemvyevi kielâmáttááttâsân já -oppâmân. 

Sierâ juávhui vuáđudem hiäđuh

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđđudmáin puáhtá västidiđ pyerebeht puoh párnái tárboid. Taat ij kuittâg veltihánnáá meerhâš tom, et juávhuh liččii ollásávt sierrejum nubijnis. Ohtâsijd leeihâid, tábáhtusâid já projektijd puáhtá orniđ, vâi párnááh opâččii toimâđ oovtâst já anneeđ áárvust eres párnái kielâlii já kulttuurlii tuáváá. Juávhui sierrim piäiválii tooimâst kuittâg visásmit, et jieškođe-uv juávhu eromâš táárbuh váldojeh huámášumán.

Ton lasseen tággáár čuávdus naanood anarâškielâ sajattuv siärváduv aargâst. Ko kieldâ investist kielâ máttááttâsân já kevttimân arâšoddâdmist, te tot vuolgât viestâ, et anarâškielâ lii tehálâš já áárvust onnum uási páihálii kulttuur já identiteet. Taat movtijdit meiddei vaanhimijd sárnuđ anarâškielâ párnáidis já tuárjuđ kielâ sirdem čuávuváid suhâpuolváid.

Ulmen kielâlâš täsiárvu já eellimvuáimálâšvuotâ

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđudem lii tehálâš lävkki kielâlii täsiáárvu já anarâškielâ eellimvuáimálâšvuođâ naanoodmân. Tot taha máhđulâžžân sehe päikkikiellân anarâškielâ sárnoo párnái kielâ ovdánem já suomâkielâlij párnái oppâm jieijâs liävttoin. Tággáár systeem ij tuše pyereed oppâmpuátusijd, pic tot meiddei tuárju párnái positiivlii koskâvuođâ kielân já kulttuurân.

Aanaar kieldâ kolgâččij väldiđ taam ääši tuođâst já toimâđ jotelávt, vâi puoh párnáin ličij máhđulâšvuotâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ pyeremuin máhđulijn vuovijn. Taat ij lah tuše investistem kielân já párnáid, pic meiddei ubâ kieldâ kulttuurlii puátteevuotân. 

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...