Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšvuotâpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin 28.9.2024.

Kirjálâšvuotâpalhâšume árvuštâllei mield Suongir lii puáhtám sämikielâlii kirjálâšvuotân uđđâ genre. Árvuštâlleeh aneh tehálâžžân, et 10−15-ihásáid lii čallum eidu sii ahejuávkun uáivildum kirje, mii váldá sii tuođâst. Kirje kieđâvuš nuorâi maailm háástuid sehe meid lusis fáádáid. Kirje sáttá meid išediđ rävisulmuid iberdiđ nuorâi juurdâmaailm já eellim.

Kirje kuuvijd lii ráhtám Nina Marie Andersen. Árvuštâllâmjuávkku uáiná, ete suu koveh heivejeh tevstáid eromâš pyereest. Kuuvij já teevstâ stiijlâ áánsust lohhest lii älkkee luuhâđ já iberdiđ siskáldâs, veikkâ tavesämikielâ ij liččiigin suu eenikielâ. Kirje oovded sämmilii kirjálâšvuođâ já movtijdit iärásijd sehe čäälliđ já luuhâđ sämikielân. Taat lii-uv Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume ulmen.

Čällee illood palhâšuumeest

Hanne-Sofie Suongir illood tast, ko eidu sunjin mieđettui Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume. ”Lii stuorrâ kunnee väldiđ vuástá taam palhâšume. Mun jiem máttám vyerdiđ taam ollágin. Palhâšume ilosmit já movtijdit muu juátkiđ čäällim. Lii suotâs kuullâđ, et árvuštâllâmjuávkku ana áárvust maidnii, mon mun lam čáállám. Mun lam uáli jo kijttevâš taan palhâšuumeest. Mun halijdâm meid kijtteđ kuástideijee Iđut já Nina Marie Andersen pyere ohtsâšpargoost”, Suongir iätá.

34-ihásâš Hanne-Sofie Suongir lii meddâl Tiänust, mut áásá Nessebyst Finnmarkist. Sun lii luuhâm psykologia Tromsa ollâopâttuvâst. Suongir vuossâmuš kirje Elle, guohcamanit poastakantuvrras almostui ive 2020, já tot lii jurgâlum meid tárukielân. Ive 2022 sust almostui párnáákirje Buorre idja, Sunnáš. Suu niäljád kirje lii meid forgâ puátimin, tot almostuvá vala taan ive ovdil juovlâi.

Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume lii juohhum ive 1994 rääjist. Tot juáhhoo jyehi nube ive vuáruluvâi jo-uv rävisulmuid uáivildum kiirján teikkâ párnáid tâi nuoráid uáivildum kiirján. Taan ive vuárust lâi párnáid tâi nuoráid uáivildum kirje. Palhâšummeen vyeittee uážžu 30 000 NOK já kuvse.

Käldee:

– Saamelaisneuvoston kirjallisuuspalkinto myönnettiin Hanne-Sofie Suongirille (www.saamicouncil.net)

Kove: Lubos Houska (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...