Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšvuotâpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin 28.9.2024.

Kirjálâšvuotâpalhâšume árvuštâllei mield Suongir lii puáhtám sämikielâlii kirjálâšvuotân uđđâ genre. Árvuštâlleeh aneh tehálâžžân, et 10−15-ihásáid lii čallum eidu sii ahejuávkun uáivildum kirje, mii váldá sii tuođâst. Kirje kieđâvuš nuorâi maailm háástuid sehe meid lusis fáádáid. Kirje sáttá meid išediđ rävisulmuid iberdiđ nuorâi juurdâmaailm já eellim.

Kirje kuuvijd lii ráhtám Nina Marie Andersen. Árvuštâllâmjuávkku uáiná, ete suu koveh heivejeh tevstáid eromâš pyereest. Kuuvij já teevstâ stiijlâ áánsust lohhest lii älkkee luuhâđ já iberdiđ siskáldâs, veikkâ tavesämikielâ ij liččiigin suu eenikielâ. Kirje oovded sämmilii kirjálâšvuođâ já movtijdit iärásijd sehe čäälliđ já luuhâđ sämikielân. Taat lii-uv Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume ulmen.

Čällee illood palhâšuumeest

Hanne-Sofie Suongir illood tast, ko eidu sunjin mieđettui Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume. ”Lii stuorrâ kunnee väldiđ vuástá taam palhâšume. Mun jiem máttám vyerdiđ taam ollágin. Palhâšume ilosmit já movtijdit muu juátkiđ čäällim. Lii suotâs kuullâđ, et árvuštâllâmjuávkku ana áárvust maidnii, mon mun lam čáállám. Mun lam uáli jo kijttevâš taan palhâšuumeest. Mun halijdâm meid kijtteđ kuástideijee Iđut já Nina Marie Andersen pyere ohtsâšpargoost”, Suongir iätá.

34-ihásâš Hanne-Sofie Suongir lii meddâl Tiänust, mut áásá Nessebyst Finnmarkist. Sun lii luuhâm psykologia Tromsa ollâopâttuvâst. Suongir vuossâmuš kirje Elle, guohcamanit poastakantuvrras almostui ive 2020, já tot lii jurgâlum meid tárukielân. Ive 2022 sust almostui párnáákirje Buorre idja, Sunnáš. Suu niäljád kirje lii meid forgâ puátimin, tot almostuvá vala taan ive ovdil juovlâi.

Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume lii juohhum ive 1994 rääjist. Tot juáhhoo jyehi nube ive vuáruluvâi jo-uv rävisulmuid uáivildum kiirján teikkâ párnáid tâi nuoráid uáivildum kiirján. Taan ive vuárust lâi párnáid tâi nuoráid uáivildum kirje. Palhâšummeen vyeittee uážžu 30 000 NOK já kuvse.

Käldee:

– Saamelaisneuvoston kirjallisuuspalkinto myönnettiin Hanne-Sofie Suongirille (www.saamicouncil.net)

Kove: Lubos Houska (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...