Kyehti tavesämikielâlii uáppee lává algâttâm čiččâd luokkaast Helsig Pasilast

Taan räi Helsigist tavesämikielâlâš máttááttâs lii lamaš fáállun vyelitääsi uáppeid Pasila vuáđuškoovlâst, mut tääl pajetääsist-uv uáppein lii máhđulâšvuotâ finniđ tom.

Kuttâ sämikielâlii uáppee algâttii jieijâs škovlâpálgá Helsigist ive 2018, kuás Pasila vuáđuškoovlân vuáđudui kyevtkielâlâš luokka (tavesämikielâ já suomâkielâ). Taan čoovčâ täin kyevtis algâttává čiččâd luoka pajetääsist. Suoi juátkiv tavesämikielâ luuhâm kurssâhäämist.

”Mätki vyelitääsist pajetáásán lii lamaš uáli jo mielâkiddiivâš”, muštâl Pasila vuáđuškoovlâ virgeišerehtor Anna Murtomaa Yle sahhiittâlmist. ”Mij lep oppâm, et máttááttâs ij pyevti leđe tuše luokkaast. Tavesämikielâlâš máttááttâs váátá ennuv reeisuid já kolliistâlmijd.”

Murtomaa mielâst vaanhimij já škoovlâ koskâsâš ohtsâšpargo lii hirmâd tehálâš – eromâšávt talle ko saahâ lii tavesämikielâ máttááttâs orniimist já luuhâmoornig vuáváámist.

Pasila vuáđuškoovlâst máttááttâskiellân lii suomâkielâ. Suomâkielâlii škoovlâst kurssâhámásâš máttááttâs lii puoh älkkeemus vyehi máttááttiđ tavesämikielâ. Suijân toos lii tot, et lii älkkeb keččâđ, mon kuursân tavesämikielâlâš máttááttâs sovâččij pyerebeht sehe siskáldâs já kielâ tááhust.

Pajetääsist tavesämikielâlâš máttááttâs lii ucemustáá 25 % puoh oppâmtiijmijn. Vyelitääsist tot lii 50 %. Veikkâ tavesämikielâlii máttááttâs meeri kiäppán čuuvtij talle ko uáppee sirdâšuvá vyelitääsist pajetáásán, Murtomaa mielâst ulmen lii ain-uv tot, et uáppee kielâtááiđuh ovdáneh maaŋgâpiälásávt sehe suomâ- já tavesämikielân.

Käldee:

– Saamenkielinen yläkouluopetus on turvattu Helsingissä – seiskaluokan aloitti kaksi saamenkielistä oppilasta (yle.fi)

Kove: Helsinki City Museum (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...