Kyehti tavesämikielâlii uáppee lává algâttâm čiččâd luokkaast Helsig Pasilast

Taan räi Helsigist tavesämikielâlâš máttááttâs lii lamaš fáállun vyelitääsi uáppeid Pasila vuáđuškoovlâst, mut tääl pajetääsist-uv uáppein lii máhđulâšvuotâ finniđ tom.

Kuttâ sämikielâlii uáppee algâttii jieijâs škovlâpálgá Helsigist ive 2018, kuás Pasila vuáđuškoovlân vuáđudui kyevtkielâlâš luokka (tavesämikielâ já suomâkielâ). Taan čoovčâ täin kyevtis algâttává čiččâd luoka pajetääsist. Suoi juátkiv tavesämikielâ luuhâm kurssâhäämist.

”Mätki vyelitääsist pajetáásán lii lamaš uáli jo mielâkiddiivâš”, muštâl Pasila vuáđuškoovlâ virgeišerehtor Anna Murtomaa Yle sahhiittâlmist. ”Mij lep oppâm, et máttááttâs ij pyevti leđe tuše luokkaast. Tavesämikielâlâš máttááttâs váátá ennuv reeisuid já kolliistâlmijd.”

Murtomaa mielâst vaanhimij já škoovlâ koskâsâš ohtsâšpargo lii hirmâd tehálâš – eromâšávt talle ko saahâ lii tavesämikielâ máttááttâs orniimist já luuhâmoornig vuáváámist.

Pasila vuáđuškoovlâst máttááttâskiellân lii suomâkielâ. Suomâkielâlii škoovlâst kurssâhámásâš máttááttâs lii puoh älkkeemus vyehi máttááttiđ tavesämikielâ. Suijân toos lii tot, et lii älkkeb keččâđ, mon kuursân tavesämikielâlâš máttááttâs sovâččij pyerebeht sehe siskáldâs já kielâ tááhust.

Pajetääsist tavesämikielâlâš máttááttâs lii ucemustáá 25 % puoh oppâmtiijmijn. Vyelitääsist tot lii 50 %. Veikkâ tavesämikielâlii máttááttâs meeri kiäppán čuuvtij talle ko uáppee sirdâšuvá vyelitääsist pajetáásán, Murtomaa mielâst ulmen lii ain-uv tot, et uáppee kielâtááiđuh ovdáneh maaŋgâpiälásávt sehe suomâ- já tavesämikielân.

Käldee:

– Saamenkielinen yläkouluopetus on turvattu Helsingissä – seiskaluokan aloitti kaksi saamenkielistä oppilasta (yle.fi)

Kove: Helsinki City Museum (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...