Egypt iärvádâs saatij čovdâšuđ – Niilist kavnui syeri, mii lâi ovdil čiähusist

Ohtâ historjá stuárráámuin iärvádâsâin lii tot, ete maht egyptliih luhostuvvii huksiđ jietânâspyramidijd ađai faaraoi haavdijd. Giza pyramideh huksejuvvojii 4 000 ihheed tassaaš, já toid kiävttojii miljovneh stuorrâ kalkkâkeđgilaigoseh.

Tääl pyramidij iärvádâsân lii sáttám puáttiđ aaibâs uđđâ čuovviittâs. Totkeeh láá kavnâm ävđineennâm já viljâlemeennâm vyelni Niilijuuvâ syere, mii lii lamaš lappum jo tuháttijd iivijd. Tot puáhtá čielgiđ tom, ete maht 31 pyramidid ráhtojii Niilijuuvâ liähán 3 700–4 300 ihheed tassaaš.

Totkei mield stuorrâ syere peht ulmuuh puohtii jođettiđ kalkkâkeđgilaigosijd, moh kiävttojii pyramidij huksiimân. Totkeeh arvâleh, ete juuhâ lâi talle 64 kilomeetterid kukke já 200–700 meetterid kubduv.

”Lâi älkkeb jođettiđ lusis materiaalijd juuvâ peht ko eennâm peht”, iätá totkee Suzanne Onstine Memphis ollâopâttuvâst.

Arkeologeh láá kuhháá arvâlâm, ete tovlááh egyptliih kolgii kevttiđ čäciväävli jietânâsstuárusij huksimtarbâšij joođeetmân.

”Kihheen ij tiättám taan čäciväävli stuáruduv ige tom, ete kost tot lâi”, iätá totkee Eman Ghoneim Wilmington ollâopâttuvâst AFP sahhiittâlmist.

Aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku keevtij eereeb iärrás satelliitkuuvijd já historjálijd káártáid talle ko sij tutkii juuvâ syere, mon sij kočodeh ”Ahmratin”, mii uáivild pyramidijd.

Tutkâmušah nannejeh juuvâ orroom. Totkeeh eteh, ete stuorrâ juuhâ saatij lappuuškyettiđ čunnui vuálá tallaa koškepaje ääigi, suullân 4 200 ihheed tassaaš. Giza pyramideh láá suullân kilomeetter keččin juhâriddoost. Juuvâ jotteemkiäinu muttui aaigij mield. Totkei mield tot sáttá čielgiđ tom, mondiet pyramideh láá huksejum sierâ soojijd.

Käldee:

– Egyptin pyramidien arvoitus saattoi ratketa – piilossa ollut Niilin haara löytyi (yle.fi)

Kove: Ricardo Liberato (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...