Kirjeárvuštâllâm: Kuobžâ-Saammâl

Kirje ”Kuobžâ-Saammâl” almostui ive 2020. Kirje lii kuástidâm Anarâškielâ servi, já tom lii čáállám Matti Morottaja.

Kirjeest ”Kuobžâ-Saammâl” Matti Morottaja muštâl eejis elimist aaibâs aalgâ rääjist ton loopân, já kirjeest lohá-uv ”iäččán eellimkerdi”. Kirje álgá toin naalijn, ete Morottaja maainâst, kost já kuás Kuobžâ-Saammâl šoodâi – ive 1899 Pááđáár riddoost. Morottaja addel suu eeji puoh noomâid: Kuobžâ-Saammâl ađai Meniš-Anttii Saammâl ađai Sammeli Morottaja. Ive 1899 Suomâ kuulâi vala Ruošân, já tom Morottaja kaavnât-uv, mutâ ij muštâl tast tađe eenâb.

Kirjeest láá maaŋgah pitáh, moh muštâleh tast, ete maht Kuobžâ-Saammâl finnij eledis. Eellim tallaa Anarist, já tiäđust-uv ubâ Suomâst, ij lamaš ollágin älkkee. Tom Matti Morottaja čielgee muu mielâst hirmâd pyereest. Onnáá peeivi mii eellim lii taggaar, ete ij innig taarbâš jotteeđ kuhes maađhijd ergijguin tondiet ko haalijd suáittiđ skipárân, kote áásá ovdâmerkkân Ruávinjaargâst. Morottaja muštâl tallaa ääigi ulmuin mijjân uáli jo čeeppiht já čielgâsávt. Já toos mun lijkkojim ennuv, ete sun ain lasettij huumor talle ko sun mainâstij eejis fiäránijn. Uási täin mainâsijn láá puáttám suu viiljâ Hans Morottaja kirjeest ”Tovlááh muštoh”, mii lii muu mielâst viehâ siämmáálágán kirje.

Kirjestis Matti Morottaja muštâl jieijâs pärnivuođâst-uv, já maggaar roolâ suu eejist lâi ton ääigi. Morottaja čáálá, ete suu eejist lijjii sehe pyereh já hyenes peleh, mutâ sun čielgee, ete Kuobžâ-Saammâl korrâvuotâ poođij suu vaigâdis pärnivuođâ keežild. Peerâ lâi sunjin kuittâg tehálâš. Morottaja maainâst asâttâhääigist já tallaa škoovlâ jotemist. Matti Morottaja jieš kiävttá sääni ”asuntola”, siämmáánáál ko maaŋgah anarâšah suu suhâpuolvâst. Eellim asâttuvâst já kukken pääihist lâi vaigâd, eromâšávt ko škoovlân koolgâi pääcciđ jo čiččâmihásâžžân, já tast maŋa lâi tuše pággu piergiđ. Sáámástmist čuovvuu ráŋgáštâsah, já Morottaja čáálá-uv, ete sun tuostâi sárnuđ anarâškielân vala ucceeb ko karodiđ.

Tast maŋa ko mun lijjim luuhâm ubâ kirje, muu mielâst oroi, ete mun iberdâm tovláid anarâšâid pyerebeht ko ovdil. Mun jurdâččim siämmáánáál meiddei tast maŋa ko mun lijjim luuhâm kirje ”Tovlááh muštoh”. Lii tehálâš kuldâliđ já luuhâđ taid aašijd, maid kielâmiäštáreh halijdeh ettâđ, tastko toin naalijn mij uáppeeh oppâp vala lase taan oskomettum kielâst, mon mij lep luhâmin. ”Kuobžâ-Saammâl” lii älkkee luuhâđ, tastko tekstâ ij lah hirmâd ennuv, celkkuuh láá távjá uánihááh, já fáárust láá maaŋgah mielâkiddiivááh koveh. Matti Morottaja kielâ lii hirmâd riges, já tom luhâmáin uáppá ennuv uđđâ saanijd, mii lii tiäđust-uv ain ávhálâš.

Jis tun halijdah oppâđ eenâb anarâšâi ärbivuáválii kulttuurist já jis tágáreh puáris mainâseh mudoi-uv kiäsutteh tuu, te Matti Morottaja kirje ”Kuobžâ-Saammâl” lii muu mielâst pyeri muulsâiähtu. Tuáivu mield taat kirje lii siämmáá mielâkiddiivâš tunjin-uv.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...