Viljâleijee peivikirje: keesi lii puátimin

Kuuloold keesi lii puátimin, mii meerhâš tom, et majemustáá tääl viljâleijee já norree ihe álgá. Viljâleijee lii tiäđust-uv máhđulávt jo kiiđâ ääigi šoddâdâm šaddoid, vâi toh šaddeh uánihis keesi ääigi. Norree vuod kávná algâkeesi ääigi vuossâmuid šaddoid luándust. Must keessiv já čohčuv pargo ain pijsáá, tastko mun lam moovtâ šoddâdiđ já nuurrâđ uási purrâmušâstân jieš. Taat lii viljâleijee (já norree) peivikirje, mast mun muštâlâm, maht šoddâmpaje tääbbin Oulust ovdán, maht šadoh taan ive šaddeh sehe mii luhostuvá taan keerdi já mii ij.

Njuhčâmáánust mun kalveškuottim tomattijd já paprikaid. Tijmá mun jiem viiššâm šoddâdiđ paprikaid, mut taan ive mun meridim keččâliđ oppeet, veikkâ tääbbin toh iä ain kiergân sáppuđ ovdil ko čohčâ jo puátá. Liegâsvuotâ já paaštâ iä oro lemin aaibâs tuárvi munnuu luptâstuvâst. Naabur kulen vuod paprikah piergejeh ain hirmâd pyereest, tastko suu luptâstâhân piäiváš páštá ubâ peeivi, mut tääbbin tot páštá tuše iđedist. Tomattij já paprikai lasseen mun keččâlim kalveđ persiljá olgon luptâstuvâst. Motomin mun lam kuullâm, et motomij šadoi siemânijd puáhtá pieijâđ muuldán jo algâive ko lii vala muotâ já koolmâs. Toh šodâččii talle tállán ko áimu lieggân ige taid tienuuvt taarbâš innig vuáháduttiđ olgošooŋân. Uáiniđ leš.

Cuáŋuimáánust mun kolvim muáddi piäiváárääsi já eres-uv šaddoid, moh iä liijká piergim. Lostâkaalâ mun jiem finnim šoddâđ, eennâmmyerji-uv hirmâd hyeneeht.

Vyesimáánu pelimuddoost mun kolvim maaisâ, miintu, timjam, basilika, sitruunmelissa sehe kuurkâid já kesikurpiccaid. Syeinisiipuul, mii lâi jo maŋgâ ive pyereest piergim luptâstuvâst täälvi paijeel, ij valagin čáittám magarijdgin meerhâid tast, et tot ličij koccáámin kiiđân. Táválávt tot šoddâd vuossâmuid ruánáá verdijdis cuáŋuimáánu aalgâbeln, mut tääl mun arvâlâm, et tot jaamij moonnâm täälvi korrâ puolâšij ääigi. Pyereh-uv uđđâseh kuittâg láá: persiljá lii šodâškuáttám! 

Persiljá

Vyesimáánu 18. peeivi lâi stuorrâ peivi: maarsuh uážžoin taan keesi vuossâmuid vorâs suoinijd. Siämmást norree uđđâ paje kuuloold álgá. Tääl vyesimáánu loopâ peln mun lam nuurrâm jo aainâs-uv piättárrääsi, kievânjuollâs já kaaicâpoccee loostâid sehe kuškâdâm käskee já tejârääsi loostâid teejâ várás. 

Tejârääsi

Luptâstâh vuod lii tievâ veikkâ magarijn šaddoin: uápisulmuin pottii lase toomaatšadoh, já käävpist-uv láá vuálgám fáárun muáddi šado, ovdâmerkkân sitruunverbena (kulloo lii pyeri tejâšaddo) já sitruuntimjam sehe uđđâ syeinisiipuul. Jyehi ive oro, et saje ij mahtengin pijsáá. 

Tääl mun vuárdám, et muoi pelikuoimijnân pesseen algâttiđ piäldupargoid. Munnust lii lamaš šaddoeennâm, mon puáhtá laiguuttiđ kaavpugist, jo love ihheed. Talle ko šaddoenâmân piäsá (táválávt vyesimáánu loopâst), te lii-uv huáppu uážžuđ nuuvt ennuv pargoid valmâšin ko máhđulâš ovdil ko čuoškah iteh. Čuávuváá uásist mun muštâlâm, maht te taan keesi keevâi.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumppi­piivdo vaikut­tâsah Suomâst láá vala epivis­sáseh

Suomâst moonnâm täälvi kumppipiivdo ulmen lâi eres lasseen kepidiđ kuumpij tovâttem päikkiellee­vahâgijd já eres vaarâid, suojâliđ meccikuudij vuosijd sehe meddâlistiđ penuvkuumpijd luándust. Kumppipiivdo vaikuttâsâin lii...

Ruošâ máhđulâš uásá­listem aalmugij­koskâsii jieŋâ­skiärun lii tovât­tâm korrâ vuástá­listem

Vástuppeeivi Valastâllâm aalmugijkoskâsâš áánnum­tuámustovli CAS meridij, ete Aalmugijkoskâsâš jieŋâskiärru­litto IIHF ferttee tállán toohâđ máhđulâžžân tom, ete Ruoššâ máccá aalmugijkoskâsii jieŋâskiärru­tooimân. Miärádâs lii finnim ennuv...

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...