Anarâškielâliih luoddâkoolbah Aanaar kieldâst – tárbu peividmân

Kiđđâtäälvi ääigi Avelist väzidijnân mun smiettim, et vuoi ko ličij hävski luuhâđ luoddâkoolbâid meid anarâškielân. Pááikán jođedijnân mun ilosmim – já siämmást meid suorgânim, ko kiddejim Kuáppil luoddâratkuuttuv puotâ huámmášume koolbân Koppelo / Koappil. Tiehân te lâi anarâškielâ!

Mun lijjim jottáám ton koolbâ lappâd jo maaŋgâid luuvijd iivijd. Mun lijjim kale tom uáinám, mut lijjim tohâluddâm tego jiem liččii tom uáinám, tastko tot ij lah tááláá ortografia mield čallum. Taat kolbâ lii val kuávdáš saajeest Avveel kirho puotâ. Mun lam vuárdám, et kiinii porgâččij áášán maidnii, mut mihheen ij lah tábáhtum. Olmâ čäällimhäämi ličij Kuáppil.

Kaamâs kuávlun vyejedijnân mun ilosmim Hyljelahti / Nuárjuluohtâ -koolbâ peht, tastko anarâškiel nommâ lâi čallum olmânáál.

Siämmáá pyeri lukko ij kuittâg innig lamaš siämmáá luodâ vyejedijn koolbâ Haapalahti / Supeluohta já vyeliláá Toivoniemi / Toaivunjárga puotâ.

Haapalahti / Supeluohta já Toivoniemi / Toaivunjárga

Supeluovtâ olmâ čäällimhäämi ličij Supeluohtâ. Toaivunjárga ij lah olmânáál anarâškielân ige pajekielângin. Jis tot lii pajekielâ, te avžuuttettee häämi ličij Doaivunjárga. Jis vist taat lii anarâškielâ, te tast kolgâččij luuhâđ Tuáivunjargâ. Muu ákkurokke, eeji enni, vietij tobbeen puáris peivijdis, já talle sun lâi Tuáinjaargâst.

Tuáivunjaargân mannee luoddâiäruttâs ohtâvuođâst lii nubbe-uv kolbâ Utsjoki / Ohcejohka já vyeliláá Ivalo / Avveel. Noomah láá kale olmânáál já oovtânáál, mut lappâdjottee smiättá, maggaar loogiik lii tast, et nubbe nommâ lii pajekielân já nubbe anarâškielân. Lii-uv tot jurdâččum nuuvt, et Ucjuuhâ lii pajekielâ sárnumkuávlu já Avveel anarâškielâ kuávlu?

Siämmáámuđusii kielâsiävuttâs uáiná eres-uv koolbâin. Ovdâmerkkân kooveest paajaabeln lohá suomâkielân já pajekielân nomâttâs Angeli /Áŋŋel já vyeliláá vist suomâkielân já sämikiel nommâ anarâškielân já máhđulávt meid pajekielân Riutula /Rivdul. Tast paaldâst váldukiäinu kolbâ čuujoot Ucjuuhân já Avelân suomâkielân já pajekielân Utsjoki /OhcejohkaIvalo /Avvil.

Angeli / Áŋŋel, Riutula / Rivdul, Utsjoki / Ohcejohka já Ivalo / Avvil

Ko vist vuájá Kaamâs lappâd Avveel kulij já puátá Čevetjäävri luoddâratkuuttâhân, te taan koolbâst lii kevttum sämikiellân tuše anarâškielâ. Koolbâst lohá návt: Ivalo /Avveel, Kirkkoniemi, Näätämö / NjávđámSevettijärvi / Čevetjävri. Taat lii-uv muu jiellâhkolbâ – tondiet ko puoh noomah láá čallum olmânáál. Kolbâ lii val uáli jo kuávdáš saajeest maađij puotâ.

Ivalo / Avveel; Kirkkoniemi; Näätämö / Njávđám já Sevettijärvi / Čevetjävri

Mun lam kiddim huámášume meid Anarân uápisteijee luoddâkolbáid. Pajekielân Avelist vyelgidijn lohá suomâkielân já pajekielân Inari / Anár, mii lii olmânáál.

Inari / Anár

Avveel já Aanaar kooskâst vist mottoom kolbâ almoot Inari / Anar. Taat kolbâ lii nuuvt unohis saajeest, et toos ij oorvâ orostistiđ, amas tovâttiđ meendu stuorrâ vaarâ almolii jotolâhtorvolâšvuotân. Talle ij nuuvtkin oostâ usâstâllâđ nube staavvâl a alne váiloo piilku pajekielâ noomâst. Mut tot, kote čokkáá pallee saajeest, asta luuhâđ koolbâid tärhibeht já uáiná, et sämikiel häämi lii puástud.

Anarâškielâlâš jottee kal ocá jotolâhkoolbâin Aanaar noomâ anarâškielân-uv tondiet ko taat sijdâ lii nuuvt kuávdáš saje sämimaailmist. Mun jiem lah taggaar koolbâ kosten huámášâm. Mahtsun iäráseh?

Anarâškielâ ortografianubástus tohhui jo 1990-lovo aalgâst ađai paijeel kulmâlov ihheed tassaaš. Muu mielâst taan ääigist lâi jo pyereest kiergâniđ nubástittiđ muáddi koolbâ-uv. Anarâškielâliih nommâkoolbah iä lah hirmâd maŋgâ. Nubbe äšši ličij tiäđust-uv tot, et sämikieláid puávtáččij vuáváđ čielgâsub saje luoddâkoolbâin já smiettâđ täsitiädu sämikielâi kooskân. Ucemus avžum ličij kuittâg čäälliđ sämikielâlijd noomâid olmânáál tobbeen, kost toh jo kiävttojeh. Aanaar kieldâst kiävttojeh kulmâ sämikielâ, nuuvt et ličij luándulâš kevttiđ taid puoh. Kielâ ij kevttimáin ruáppán, pic nubij kejij: lii äigi lasettiđ ulmui tiäđu sämikielâlijn päikkinoomâin. Luhhoost anarâškielân lii kiävtust Mattus Ilmar rähtim päikkinommâráámmát Anarâš päikkinoomah.

Pyerebeh peeivih láá puátimin!

Pyerebeh peeivih láá kuittâg puátimin: IJP-kuávdáš porgâškuátá luoddâkolbâaššijn! Luoddâkolbâpargo algâttuvvoo jo taan ive. Marko Marjomaa Sämitiggeest muštâl, et vuosmustáá jäävrih já juuvah finnejeh sämikiel noomâ luoddâkolbáid. Prinsiipmiärádâs kalga tohhuđ val tast, mii sämikielâid kiävttoo já mon saajeest. Jyehi tááhust – tego taan čalluu motomeh ovdâmeerhah jo čäittih – peividmân lii korrâ tárbu, já äšši lii äigikyevdil.

Kijttoseh:

  • Marko Marjomaa, Sämitigge (tiäđuh IJP-kuávdáást)
  • Kaarina Vuolab-Lohi, Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut (Doaivunjárga-koolbâ čäällimhäämi visásmittem)

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....