Uđđâ haldâttâs ministereh vädisvuođâin ovdebái tooimâi já čallui tiet – iäláttâsminister Junnila áigu iärániđ

Orpo haldâttâs iäláttâsminister, Vuáđusyemmilij Vilhelm Junnila almottij vástuppeeivi, ete sun áigu iärániđ virgestis. Suijân lii negatiivlâš huámmášume, mon sun finnij talle ko selvânij, ete sun lii uásálistám robdâuálgispiäláduvláid tilálâšvuođáid já lii sárnum sosiaallijn mediain toin naalijn, mon puáhtá tulkkuđ vielgis äinivääldi kannatmin. Sun lii meid tááijum Adolf Hitlerân čujotteijee symboláin. Meid sisminister Mari Rantanen kommenteh aalmugmolsomin kočodum syelilittoteoriast láá finnim huámmášume.

Lii meid kulostum, ete Junnila lii adelâm puástutiäđuid karrieerstis já uápuinis. Junnila lii naggim, ete sun ličij lamaš irâtteijee já luuhâm ollâopâttuvâst staatâoopâ. Yle totkee journalism ohjelm MOT ij kavnâm magarijdgin tiäđuid puolalii teknologiaráhtulâšvuođâ start up -irâttâsâst, mast Junnila ličij lamaš fáárust nuuvt ko sun lâi naggim. Junnila ollâopâttâhuápuingin iä kavnum magarehkin tuođâštusah. Sust lâi oppâmvuoigâdvuotâ Tuurku ávus ollâopâttuvâst, mut sun ij čođâldittám tobbeen oovtâgin kuursâ.

Ovdâskodde adelij Junnilast epiluáttámušcelkkuu koskoho, mast Junnila finnij luáttámuš vääniht jienâiguin 95–86. Junnila peeleest jienâstii puoh Aalmuglii Kokoomus, Vuáđusyemmilij já Ristâlâšdemokraatij aalmugovdâsteijeeh, kiäh uásálistii jienâstmân. Spiekâstuvlávt haldâttâspiäláduvâst RKP:st čiččâm ovdâsteijed jienâstii Junnila epiluáttámuš peeleest já kuulmâs kuárus. Haldâttâspiäláduvah iä táválávt jienâst haldâttâs minister luáttámuš vuástá. Puoh oppositiopiäláduvah jienâstii epiluáttámuš peeleest, eereeb Liike Nyt, mon áinoo ovdâsteijee Harry ”Hjallis” Harkimo ij uásálistám jienâstmân.

Veik Junnila finnij ovdâskode luáttámuš, sun meridij iärániđ kyehti peeivi maŋeláá. Junnila agâstâlâi iäránem tiäđáttâsâst čuávuvávt: ”Veik mun finnejim piäládâhhân já ovdâskoddejuávkkun luáttámuš, te mun uáinám ääši čuávuvávt: haldâttâs jotkum já Suomâ peggim vuáđuld mun uáinám, ete munjin lii máhđuttem juátkiđ tuđâttettee naalijn ministerin.” Junnila miärádâs finnij kijttosijd piäláduvâi saavâjođetteijein. Uáiviminister Petteri Orpo kommentistij Junnila iäránemmiärádâs: ”Tot lâi rievtis čuávdus, já tot lâi áinoo máhđulâš čuávdus.” Orpo mielâst Junnila toovâi miärádâsâs jieš.

Ij lah vala čielgâs, ete kii juátká Junnila saajeest já kuás. Iäláttâsminister virge lâi tárguttâs jyehiđ Junnila já Vuáđusyemmilij aalmugovdâsteijee Sakari Puisto kooskân nuuvt ete Puisto algâttičij ministerin kyevti ive keččin. Puisto lii almottâm, ete sun puávtáččij kuorâttâllâđ minister tooimâ jo ovdeláá, jis haldâttâs koijâdičij suu toos.

Junnila iäránemalmottâs mield meid sisminister Mari Rantanen koččâmâšvuálásiih čalluuh láá pajanâm uáinusân. Rantanen lii kiävttám teermâ ”aalmugmolsom” talle ko sun lii juáhám sosiaallijn mediain teevstâid, moh kieđâvušeh aalmugráhtus. Aalmugmolsomin kočoduvvoo robdâuálgispiäláduvlâš syelilittoteoria, mon mield motomeh irâtteh enâmânvarrim vievâst lonottiđ Euroop vielgisliškásijd ulmuid ij-vielgisliškásij ulmuiguin. Rantanen lii kiävttám sääni Twitterist tolebáá meid fáddátubdâldâssân. Ton maŋa ko mediah lijjii kieđâvuššâm ääši, te Rantanen čaalij Twitterist, ete sun ij osko syelilittoteoriaid já ete ”statistiikij čäittim viehâdâhteedâ já tast čuávvoo demografisâš nubástus láá tuotâääših. Eennâmvarrim čuávumušâin kalga pyehtiđ sárnuđ laavtâsmhánnáá.”

Käldeeh:

– Orpo: Ministeri­tehtävissä ei voi toimia niin kuin Junnila on toiminut (www.hs.fi)

– Junnila: Mahdotonta jatkaa ministerinä (www.hs.fi)

– Kolme ministeriä osoitti Junnilalle epäluottamusta – Näin kansanedustajat äänestivät (www.iltalehti.fi)

– Ministeri Junnila vaikuttaa antaneen vääriä tietoja urastaan ja opiskeluistaan – MOT ei löytänyt mitään todisteita ministerin väitetystä yrittäjyydestä (yle.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...