Oulu ollâopâttâh nannee áámmátlii sämikielâ mättim soti-syergist

Oulu ollâopâttâh pyereed soti-syergi pargei finnim orniimáin sämikielâ já -kulttuur máttááttâs sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi pargeid já uáppeid. Sierâ uuccâm Oulu ollâopâttuv anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ uáppoid aalgij 10.4., já tot nohá 15.5. Uápui ulmen lii nonniđ sämikielâlij sosiaal- já tiervâsvuotâpargei áámmátlii kielâtááiđu já škovliđ suomâkielâlijn soti-syergi pargein sämikielâlijd já sämikulttuur tobdee áámmátulmuid.

”Ulmen lii, et uáppeeh jukseh toimâlii kielâtááiđu já et sij hárjáneh kulttuursensitiivláid já sämikulttuurist vyelgee pargovuovvijd”, muštâl proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen Oulu ollâopâttuvâst.

Uápuh älgih porgemáánust, já toh uárnejuvvojeh sehe alda- já káidusmáttááttâssân. Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ vuáđu-uápuh älgih algâuápui rääjist. Tavesämikielâst uáppest kalga leđe njyebžilis kielâtáiđu, tastko máttááttâs uárnejuvvoo tavesämikielân.

Sämikielâi škovlim lii uási ”Sosiaal- já tiervâsvuotâsyergi sämikielâ já sämikulttuur máttááttâs” -haavâst, mii finnij máttááttâs- já kulttuurministeriöst miljovn euro ruttâdem. Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnee haavâst anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ uápuid. Giellagas-instituutist lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ já sämikulttuur alemuu máttááttâsâst já tutkâmist Suomâst.

Laapi ollâopâttâh västid jieijâs uásihavváin sosiaal- já tiervâsvuotâsuárgán hiäivulij sämikulttuur uápui huksiimist. Haavâ ohtsâšpargoskipárin tuáimih Säämi máttááttâskuávdáš, Oulu, Laapi áámmátollâškovlâ já Diakonia áámmátollâškovlâ.

Sämikielâ uáppen puáhtá uuccâđ taan liiŋkâ peht.

Lasetiäduh:
Proojeektkoordinaattor Anna-Liisa Väyrynen, 029 448 3451, anna-liisa.vayrynen@oulu.fi

Kove: Giellagas-instituut

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...