Säämi máttááttâskuávdáš juhlo toimâhistorjás Anarist

Säämi máttááttâskuávdáš viättá juhlepeeivi Anarist majebaargâ cuáŋuimáánu 19. peeivi. Juhle teeman láá oppâlájádâs 45 ive toimâ, Aanaar aalmugollâškoovlâ historjá 70 ihheed já Aanaar tálutuáluškoovlâ historjá 100 ihheed.

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee ávus uvsâi iiđeed váldutoimâsajestis (Menesjärventie 4) iđedispeeivi tijme 9–12.30. Ehidispeeivi uárnejuvvoo váldujuhle Saijoos auditoriost tijme 13. Kuossijd fálloo käähvi já kákku. ”Mist lii váldujuhleest maaŋgâpiälásâš ohjelm, já kákku já käähvi lii väridum tuárvi”, Säämi máttááttâskuávdáá värirehtor Satu Gahmberg muštâl Anarâš aavisân.

”Ubâ máttááttâskuávdáš – nuuvt pargeeh ko uáppeeh-uv – láá uásálistám juhlepeeivi orniimân. Šadda aaibâs mii nálásâš juhle. Taat juhlom lii stuorrâ äšši mijjân, Aanaar kieldân, meid ubâ Sämienâmân. Mij halijdep faallâđ ávus uuvsâid, vâi puohah peesih uáiniđ, maggaar toimâ mist tääbbin lii”, Satu Gahmberg čielgee.

Ohjelmist Satu Gahmberg muštâl, et iđedist kuossijd čáittoo vistig filmâ, mon fáddán lii suhâpuolvâi čoođâ jottee kielâtrauma. Filmâ muštâl anarâš Ulpu Mattus-Kumpusiist já tast, magarin oro oppâđ jieijâs madârvaanhimij kielâ. Taat filmâ pištá tijmepele, já tom lii stivrim medialinjá uáppee Jukka Vuorela-Morottaja. Ulpu jieš lii säämi tyeje uáppee máttááttâskuávdáást. Suoi kuohtuuh máttááttâláin ovdebáá luuhâmpaje anarâškielâ.

Satu Gahmberg muštâl, et fiilmâ maŋa uásálisteeh finnejeh káártá, mon vuáđuld uásálistee piäsá jieš valjiđ, mon sajan sun haalijd kuovllistiđ já maggaar tooimân uápásmuđ. Ovdâmerkkân sosiaal-tiervâsvuotâsyergist, mađhâšemsyergist já kielâin lii jieijâs uásádâh.

Säämi máttááttâskuávdáš lii povdim juuhlán čyeti olmožid, já värirehtor tuáivut tiervâpuáttim puohháid, kiäh láá perustum máttááttâskuávdáá tooimân.

Satu Gahmberg vuárdá, et juhleest piäsá teivâđ uápisulmuigijn. ”Mut váldujuhle striimajuvvoo meid, jis kiinii ij peesâ pääihi oolâ”, sun muštâl.

Käldee:

– Vuosi 2023 on Saamelaisalueen koulutuskeskuksen juhlavuosi (www.sogsakk.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...