Rotterdam elleikärdi Blijdorp muurâšt: Bokito-gorilla lii jáámmám

Rotterdam elleikärdi muurâšt Vuáládâhenâmijn: ton peeggâlmumos ässee, silbâselgigorilla Bokito, lii jáámmám nohádittem ääigi. Elleikäärdi hovdâ Erik Zevenbergen tieđeet Bokito jämimist návt:

Bokito-gorilla jaamij Blijdorp elleikäärdist vyerdihánnáá cuáŋuimáánu 4. peeivi. Bokito lâi lamaš illávaje jo pasepeeivi rääjist. Vuossaargâ ton suándi tutkui já tot onnui pyerebeht čalmeest. Majebaargâ ton tile ij lam ollágin puáránâm. Tondiet elleituáhtár meridij tutkâđ tom pyerebeht, noháditij tom já adelij toos suonân kolgos. Bokito jaamij nohádittem ääigi. Jäämmimsuijâ ij lah vala čielgâm, já äšši totkoo. Gorillajuávkku muurâšt čuuvtij njunošis monâttem. Meiddei pargeeh já eromâšávt gorillai tipšooh láá soroliih.

Bokito šoodâi njuhčâmáánu 14. peeivi 1996 Berlin elleikäärdist. Ive 2005 Bokito sirdui Rotterdam elleikáárdán Euroop näliohjelm keežild. Ive 2007 Bokito lâi maailm uđđâsijn ko tot kárgái gorillasuollust já suorgâttij ulmuid. Tot ruotâi pirrâ elleikäärdi tassaaš ko elleituáhtár noháditij tom nohádittemtavgijn elleikäärdi raavvâdviäsust. Ohtâ nissoon ruásnului viärráht Bokito volliittem keežild já kaartâi čuopâduđ luhhii. Kárgám maŋa Bokito tolvui maassâd gorillasuollui, mon koolgâi tivodiđ já nonniđ ton várás, amas kárgáámeh tábáhtuđ uđđâsist. Taan tábáhtus maŋa hollandkielân šoodâi uđđâ eđâldâh eromâš noonâ tiŋgáid: ”Bokito-proof” ađai Bokito-čaavdes.

Bokito finnij elleikäärdist maajeeldpuátteid já tast šoodâi sosiaallâš peerâores. Tot meid tuhhiittij ”piämmukaandâ”, mii lii uáli epitáválâš gorillaid. Bokito toolâi gorillaperrust oornig já almolii ráávhu.

Käldee:

– Gorilla Bokito overleden (www.diergaardeblijdorp.nl)

Kove: Edo Emmerig (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...