Must kielâtietten já meid Anarâš aavis išetoimâtteijen lâi ilo já kunnee leđe fáárust Tukholma ollâopâttuvâst njuhčâmáánu 17. peeivi ko Richard Kowalik nágáttâlâi maadâsämikielâ kielâoppáin. Suu vuástánágáttâllen tooimâi professor Matti Miestamo Helsig ollâopâttuvâst. Richard Kowalik náguskirje nommân lii Towards a grammar of spoken South Saami. Taat náguskirje lii maadâsämikielâ tieđâlâš kielâoppâ, mii kovvee sárnumkielâ kielâoopâ suu love kielâinformant kuávlukielâ mield.
Maadâsämikielâ sämikiellân
Maadâsämmiliih koččoh jieijâs kielâ nomâigijn åarjelsaemien, åarjelsaemien gïele teikâ åarjel. Sääni gïele meerhâš kielâ lasseen meiddei jienâ, já tast lii ennuv kieŋâlub merhâšume. Maadâsämikielâ lii sárnoomeerees tááhust suullân siämmáásullâsâš sämikielâ ko anarâškielâ-uv, ađai tast láá suullân 500 sárnod. Kielâ sárnumkuávlu lii kale čuuvtij vijđásub, já tot lii val juáhásâm kyevti enâmân: Ruotân já Taažân. Ruotâ peln maadâsämikielâ sárnoo Östersundist (Staare), Uumeest (Ubmeje) já Lyckselest (Liksjoe). Taažâ peln kielâ sárnoo Snåsast (Snåase), Levangerist, Rørosist (Plaassje), Elgåst já Hattfjelldalist (Aarborte). Motomij sojij ääsih eenâb maadâsämikielâ sárnooh já motomij sojij vist tuše muádis.
Maadâsämikielâ sárnumkuávlu uáinoo pyereest Richard Kowalik káártást, moos láá merkkejum kulttuurlávt kuávdáš sajeh. Mun peessim uápásmiđ pyerebeht maadâsämikielâ sárnoigijn moonnâm čoovčâ Mosjøenist Taažâst, kost tuállojii maadâsämikielâ kielâpeeivih. Mosjøen lii suullân 40 kilomeetterid njuolgist tavas Troforsist. Meiddei motomeh puárásub kielâsárnooh lijjii čuávumin nágustilálâšvuođâ, já tääl te mun peessim teivâđ siigijn uđđâsist.
Náguskirje siskáldâs
Richard Kowalik náguskirje kieđâvuš jieškođe-uv kielâsyergi maadâsämikielâst. Sun čáálá pargoos abstraktist návt: ”Kuvvim vuáđuduvá kielâtiettuu vuáđuteorian já kieđâvuš fonologia, morfologia já syntaks. Täst oovdânpuohtum fonologisâš analyys lii vuosmuš tááláá kielâ kuvvim maadâsämikielâ jienâdâhsysteemist oovtâst sierâlágán fonotaktisâš koskâvuođâigijn já prosodia vuáđuanalyysijgijn. Morfologiauásist láá oovdânpuohtum tehelumoseh säniluokah já toi sujâttemmyenstereh. Häämi-funktio-koskâvuođah kieđâvuššojeh meid vijđáht tutkâmuš vyelilovoin. Syntaksân tijpâlávt lohtâsuvvee fáádáh tego kielâopâliih koskâvuođah sehe oovtâkiärdánis já kompleksisiih ciälhástuvah kieđâvuššojeh deetaaljtääsist. Sänirähtim já kyehti kielâikoskâsávt universaal fáádá – koijâdem já kieldim – kieđâvuššojeh jieijâs lovoin. Tuuđhâlm loopâst puáhtojeh oovdân kyehti teevstâ, moh láá korpusist. Toh láá glossajum já jurgâlum eŋgâlâskielân.”
Richard Kowalik maadâsämikielâ totken
Mun halijdâm toimâtteijen tiettiđ, kii totkeid Richard Kowalik lii, veik mun lam tubdâm suu jo mottoom ääigi. Tego táválávt stuorrâ pargo valmâštume maŋa, mun koijâdâm, maggaar tobdo sust tääl lii. Sun kiäččá munjin ustevlávt já moijáá. Lii älkkee luuhâđ tobdoid suu muáđoin:
”Pyeri, hiälputtum tobdo. Lii pyeri ko pargo lii vaalmâš já luuhâmnáál maailmist.”
Tastoo mun halijdâm koijâdiđ, maggaar merhâšume suu kielâoopâst lii maadâsämmilii ohtsâškoodán. Suu čäällim kielâoppâ ij lah mihheen škovlâkielâoopâid. Sun västid:
”Muu kielâoppâ lii iänááš uáivildum akateemisii kiävtun. Ohtsâškoodán tast lii iänááš-uv symbollâš árvu. Puárásub kielâsárnooh lijjii ton mielâst, et lii pyeri uážžuđ kielâ olgos kirjen. Tast lii savâstâllum, et liččim-uv mun kolgâm čäälliđ tutkâmuš ruotâkielân. Ohtâ muu uápisteijein eeđâi, et lii pyeri et tot lii eŋgâlâskielân. Talle tutkâmuš piäsá Skandinavia ulguubel, kuhheeb-uv máátkán maailmân já taha tobdosin smavvâ kielâ. Aainâs-uv máttáátteijeeh vissásávt kevttih muu kielâoopâ já uáppeeh meid, já tom puáhtá kevttiđ materiaalij rähtimân-uv. Ovdâmeerhâin lii árvu ohtsâškoddeest-uv, ovdâmerkkân kielâteknologisii uáinust.”
Richard Kowalik muštâl, et sust lijjii ohtsis love informantid. Sun poorgâi siigijn maŋgii oovtâst.
Sun paddij nuuvt ennuv ko máhđulâš já čaalij tiäđuid pajas. Suu vuosmuš pargomokke maadâsämikielâ sárnumkuávlun piištij suullân vittâ oho, nubbe mokke čiččâm okkod já ton maŋa sun poorgâi uánihub puudâid ohtsis vááijuv nelji mánuppaje. Ovttáin kielâmiästáráin sun poorgâi oovtâst ubâ mánuppaje.
Mun koijâdâm, maht Richard Kowalik kaavnâi jieijâs tutkâmfáádá. Sun jieš puátá Saksaast. Sun muštâl:
”Mun stapârâššim siisâ fáádán. Ko mun moonnim Ruotân, mun máttááttâllim ruotâkielâ já ton maŋa sämikielâ. Tondiet mun moonnim Juhâmookán, Kuovdâkiäinun já uuccim kielâkuursân. Mun lijjim meid Kärigâsnjaargâst já Anarist. Talle mun lijjim tuše 19-ihásâš nuorâ, iäge puoh sämikielah lamaš talle munjin mahten uáppáseh. Must puárásub totkeeh Michael Riessler já Joshua Wilbur uápistáin muu já muštâláin eenâb kielâtiettust. Maadâsämikielâ lâi mielâkiddiivâš tutkâmfáddá, já tast kavnui nuuvt uccáá tiätu. Puoh lasseen tot lâi eresmuđusâš ko eres sämikielah. Tááláš Ume ollâopâttuv fennougristiik professor Rogier Blokland adelij munjin fáádá, já toin mun tastoo porgâškuottim.”
Mun tuubdâm jieččân vááimust stuorrâ ilo ko kuulâm taam: Rogier Blokland lâi muu uáppee 1990-lovo aalgâst ko porgim val suomâkielâ lehtorin Groningenist Vuáládâhenâmijn.
Mun koijâdâm, maht Richard Kowalik poorgâi oovtâst puárásub kielâsárnoigijn. Mun še uápásmuvvim moddijn suu informantijn moonnâm čoovčâ Mosjøenist Taažâst ko lijjim maadâsämikielâ peeivijn, já mun jieš-uv uáinám aašijd eidu siämmáánáál Richardáin: suu informanteh láá hirmâd eromâš, lieggâ ulmuuh, kiäh čuuvtij perusteh jieijâs kielâst já kulttuurist. Richard Kowalik muštâl, et sun halijdij finniđ ohtâvuođâ puáris kielâsárnoid jo ovdil pargo algâttem. Sun kolliistâlâi sierâ soojijn, sáárnui ulmuigijn, uásálistij maadâsämikiel čuákkimáid já seminaaráid. Sun lâi maŋgii áinoo ij-sämmilâš olmooš, mut ulmuuh uápásmuvvii suin já porgâškuottii mielâstis suin oovtâst.
Richard Kowalik iätá, et aašijd ij pyevti páguttiđ kuussân kulij, já äigi-uv oroi savâstâlmijn moonâtmin merhâšuumees. Talle ij lam kuussân huáppu. Sun uápásmij jotelávt ulmuigijn já tiäduttij sierâ ulmuigijn sierâ aašijd kielâoopâst tondiet ko ulmuuh lijjii perustum jieškote-uvlágán aašijn. Sun iätá, et nisoneh iä tuše sárnum eenâb ko almaah mut sist oroi meid lemin eenâb äigi totkei. Tutkâmpargo maŋa suu ohtâvuotâ puárásijgijn lii jotkum. Informanteh lijjii meid suu heejâin já mudoi-uv sij tuálih ohtâvuođâ. Motomeh informanteh lijjii fáárust meid Richard nágustilálâšvuođâst. Suu informanteh iä kale lah tuše informanteh pic suu usteveh. Tot oinui meid nágustilálâšvuođâst.
Mun koijâdâm, mii lâi puoh váddásumos uási náguskirje čälimist. Richard Kowalik ij smietâ kuhháágin, ko sun västid, et siskáldâs tááhust tot lâi fonologia. Tot lâi väädis tondiet ko sun iiskâi kavnâđ uđđâ tiäđuid, já systeem lâi kompleksisâš já uccáá tutkum. Fonologiast kale ovddiist lijjii korrâ uáivileh, maht tot kolgâččij leđe. Sun mieđeet, et jyehi äšši ij lah valagin vuáđulávt čovdum suu náguskirje maŋagin. Sun haalijd čäittiđ tuáimee fonologisii systeem. Metodologia tááhust sun noomât vädis äššin tom, et sun koolgâi oppâđ jurdâččiđ toin naalijn, et ovdebâš tiätu ij kolgâm hettiđ suu meendu ennuv, tego tobdos sämitotkei Hasselbrink já Lagrecranz tutkâmušah. Sun huksij jieijâs korpus já tuuđhâi tom. Hyenes peellin sun noomât tom, et sun ij lah fennougrist mut almolii kielâtiettuu äššitobdee.
Puátteevuođâ tutkâmeh
Mun koijâdâm Richard Kowalikist suu puátteevuođâ vuáváámijn. Sun illood vistig tast, et náguskirje lii vaalmâš. Sun haalijd kale juátkiđ maadâsämikieláin. Sun haalijd lekkâđ pargoos uđđâsist já vijđediđ tom já almostittiđ tom mottoom tieđâlii kuástideijest. Sun meid haalijd porgâđ oovtâst Säämi máttááttâslágádâsâigijn já máttáátteijeigijn. Suu mielâst suu kielâoppâ fáálá meid oppâmateriaalijd. Ton lasseen sun smiättá, et suu ovdâmerhâigijn puávtáččij vijđediđ veikâba kielâtekno maadâsämikielâ sänikirje.
Anarâš aavis tuáivut Richard Kowalikân ennuv luho náguskirje čođâlditmist já meiddei puátteevuođâ tutkâmáid.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis (Richard Kowalik) já Oda Martine Øverhaug (Richard Kowalik já kielâmiäštáreh)