Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin!
Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee máávui maailmân sämikielân já meiddei máttááttiđ kielâ. Terminologia já kielâoppâääših láá ištâdum reseptij siisâ, mii taha ašij oppâm mielâkiddiivâžžân já hävskin. Jyehi reeseept peht tun oopah meid ávhálijd ettâmvuovijd sämikielân.
Resepteh puátih argâpeeivist, nuuvt et taid lii älkkee heiviittiđ meiddei tuu jieijâd aargân. Já reseptijd lii tiäđust-uv ain máhđulâš varijistiđ jieijâs máávu mield. Toimâttâskodde mielâstis kulá-uv, mii lii toimâm tust pyereest já maid tun mottoom suujâ tiet lah halijdâm nubástittiđ.
Puávtáh liäibuđ jo‑uv ohtuu teikâ oovtâst ustevijdâdgijn já tastoo rettâdiđ njaalgâ herskuigijn. Lii meid suotâs keigiđ skipárân tulijái fáárust sämikielâlii reeseept, mon mield tun lah luhostum kievkkânist. Já ohtân käähvi- teikâ tejâpuudâ savâstâllâmfáddán láá tiäđust-uv reeseept já toos lohtâseijee ettâmvyevih.
Tiervâpuáttim liäibuđ sämikielân!
Appelsinmuuŋkih
Ko keččâlim taam reeseept, te muu majemuu muŋkijliäibumist lijjii kuullâm vissâ muádlov ihheed! Halijdim kuittâg iskâđ, et máátám-uv ain. Puáđus lâi njäälgis. Mun kevttim martai vuáđureeseept muŋkkitááigán, mut mun muttim tom toin naalijn, et šoddii appelsinmuuŋkih. Muŋkkitäigi kalga tubduđ kietân váhá njarbâdubbon ko pullátäigi.
Tággáár lâi muu kevttim reeseept:
Amnâseh
- Litterpeeli (5 dl) mielkki
- 50 g vorâs hijvá teikâ kyehti koškehijvásehhii
- 1,5 dl sukkâreh
- Ohtâ seehâš vaniljasukkâreh
- Oovtâ appelsin kuori faskottâssân
- 0,5 tp säältih
- 2 tp kardemumma
- 1 mane
- 14–16 dl nisujáávuh
- 100 g timánâm vuojâ teikâ margarin
- Oljo muŋkij pasemân
Kievkkânpiergâseh
Muŋkkitääigi rähtimân tun tarbâšah
- tuárvi stuorrâ nääpi
- desilittermito
- vispâl
- máhđulávt meid viekkejeijee, jis koolgah viekkiđ vuojâ.
Jis halijdah, te puávtáh kevttiđ kievkkânmaašin. Mun piergiittâllim tonttáá.
Muŋkij pasemân tun tarbâšah
- vuojâvuoššân
- kievkkânpááppár, mon oolâ puávtáh lyeštiliđ possum muuŋkijd, vâi päävir njama paijeelmiärálii vuojâ muuŋkijn
- sierâ nääpi fiijnâ sukkârij várás.
Tääigi rähtim
- Lieggii mielhi nuuvt, et tot tobdoo kietân luškâdin.
- Kääsit hiijvá já sukkârijd miälkán.
- Lasseet njaddoid já mane. Muivii pyereest.
- Siävut kolgosân tommit jáávuid, et finniih njarbâdis täsivis siävuttâs.
- Soođhâ loopâid jáávuid tááigán.
- Lasseet tááigán timánâm vuojâ. Mun jieš pieijim vuojâ miikron 30 sekuntân.
- Soođhâ tääigi tassaaš ko tot luovvân nääpi roobdâin ige tot innig tarvan kietân.
- Tipte tääigi pajaniđ lieggâ saajeest suullân kyevtkiärdásâžžân.
- Jyeve pajanâm tääigi kyevti uásán. Liäibu kuohtuin oosijn stáágu, mast čuopah nyevt 15 pittád. Meerrid pitái mere já stuáruduv ton mield, halijdah-uv ucebijd vâi stuárráábijd muuŋkijd.
- Jurâttâl čuoppum pittáid jurbâ pullán já piejâ taid liäibumliijne vuálá pajaniđ váháš ááigán.
- Lieggii passeemoljo vuojâvuošânist 180 ciäkán.
Muŋkij passeem
- Ko oljo lii liegâs, te puávtáh paseškyettiđ muuŋkijd.
- Räähti tuárvi stuorrâ rääigi kaskoo pulá já hammiistâl tom riŋgâlin. Koočât riŋgâl várugávt ooljon. Váárut, et oljo ij stirccáá!
- Pase muŋkkiriŋgâl oljoost tassaažân ko muŋkki finnee kuohtui pelij mučis ruškis ivne.
- Paijeed possum muuŋki stuorrâ kahvâláin kievkkânpááppár oolâ. Tipte kuškâđ muáddi miinut.
- Jurâttâl possum lieggâ muuŋkijd val fiijnâ sukkârijn.
- Tääl muuŋkih láá valmâšeh falâmân. Toh vissásávt purâtteh vorâsin!
Huámmáš:
Muŋkij pasemân lii pyeri kevttiđ vuojâvuoššân. Ávustuuláin koolgah leđe várugâs.
Jis oljo cokkân, lopâstut pyellim vuoššân/kiemni luhhijn jeđe časkâd virde / sirde kiemni meddâl oommân alne. Ele kuássin keevti čääsi oljopyellim časkâdmân!
Artikkâlkove: Marja-Liisa Olthuis