Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu ulmui ovttáin saanijn ko čielgiđ ovdâmerkkân ”tiet olmooš, kiäst láá čalmelaasah já uánihis, ränis vuoptah já ruopsis pusseer pajalist”. Nubben tiättun puátá táválávt áámmát teikkâ pargosaje. Já jis tot ij puáđi, te iäráseh šaddeh liävuttemmin. Forgâ jo kiinii koijâd-uv: nabai maid tun poorgah?
Taam koččâmuš vuástá mun lam taistâlâm jo kuhháá. Motomin laaviim čielgiđ, maid mun lam eidu porgâmin, ovdâmerkkân ”mun lam čokkáámin tuin tääbbin kirjeráájust”. Ulmuuh iä táválávt lah ollágin tuđâvááh tággáár vástádâsân, veikkâ tot aaibâs pyereest västid-uv koččâmušân. Motomin smietâm meid tom, maid puoh aašijd mun poorgâm eellimstân. ”Keessiv mun laaviim viljâliđ puohlágánijd šaddoid, já majemui aaigij lam movtáskâm lätteeráánui kođemân.” Taan kooskâst maaŋgah ulmuuh láá jo uáli tulkkâm munjin, veikkâ eskin lep uápásmuumin.
Jis mun liččim veikkâ ettâm, ete lam pargottem tâi iäláttâsâst, te tot vist ličij tuhhim vástádâssân. Kihheen ij liččii omâšâm tággáár vástádâs, veikkâ tot ij ollágin västid koččâmušân tast, maid kiinii parga. Ohtsâškode jesâneh kustoo láá sooppâm taggaar joskis njuolgâdusâst, ete talle ko kiinii koijâd porgâmušâst, te tot uáivild-uv keevâtlávt ”maht tun finniih ruuđâ?”. Jis taam konventio cyevkkee, te tot hiämáskit ulmuid.
Mun poorgâm, te mun lam
Vyehi finniđ ruuđâ oro-uv távjá lemin kuávdáš äšši ton miäruštâlmist, kii kiinii lii. Tot jo‑uv addel áárvu ulmui teikkâ tuálvu tom meddâl. Uáli jo távjá tast šadda ulmuid joba ubâ identiteet. Taam mun anam varâlâžžân. Sáttá keevvâđ ovdâmerkkân nuuvt, ete kárttá iäláttâhân jo tooláá mielâ- tâi fyysisij tiervâsvuotâčuolmâi tiet teikkâ mudoi moonât pargosaajees. Tallehân maaŋgah ulmuuh sättih monâttiđ ubâ identiteetis, jis tot lii čovgâdávt huksejum pälkkipargo oolâ. Čuávumuš lii stuorrâ eellimkriisâ.
Lii älkkee oommâđ tááláá ohtsâškode narratiiv tast, ete tot olmooš, kote parga pälkkipargoid, lii kiinii. Nube keejist taan ideologiast lii olmooš, kote uážžu áigápuáđus eres käldest ko maksum pargoin: sun ij lah kihheen. Jis taam ij määti tâi hoksáá pieijâđ koččâmuš vuálá, te tast sättih šoddâđ stuorrâ čuolmah jieijâs áárvun olmožin.
Ohtsâškodálâš jeessânvuotâ ij lah čonnum pälkkipaargon
Mun lam moddii kuullâm, maht iäláttâsâst tâi pargonavcâttesvuotâiäláttâsâst leijee ulmuuh láá ettâm, ete iähân sij uásálist innig ohtsâškoodán iäge vaaigut innig moossân, aaibâs tego tot ličij jiešmeidlist čielgâ äšši. Mun lam lamaš tast uáli hirmástum. Taah láá ulmuuh, kiäh väldih páikkásis ovdâmerkkân rescue-elleid, tipšoh pyeccee já puáris perruujesânijd tâi párnáid, noreh luonijd kerditáálu šiljoost, molsoh tobbeen lyeniliitij seehâid, njuoskâdeh raasijd, piejih šiiljon čäcilite luánduellei várás já mudoi-uv aneh huolâ tast, ete puoh ässeeh mákkojeh ohtâsii šiljoost, tipšoh naaburij jielâhijd sehe mielâtiervâsvuođâ já kođeh vala suhháid pyeretovâlâšvuotâprojektáid. Mast immâšist sijjân puátá juurdâ, ete sij iäláttâholmožin iä lah innig uásálistmin ohtsâškoodán?
Jiešalnees lii uáli jo vaigâd keksiđ taggaar eellimvyevi, mast puávtáččij leđe ollásávt uásálisthánnáá ohtsâškoodán já vaaiguthánnáá maailmân. Jo vaaljâin jienâstmáin juáháš tiäđust-uv vaaigut já uásálist ohtsâškoodán. Meid aaibâs argâlijn aašijn lii vaiguttâs ohtsâškoodán: ulmui koskâsii vuáruvaikuttâsâst já tast, maid uástá já kuáđá uástihánnáá, sehe almolávt tast, maid parga já kuáđá porgâhánnáá. Juurdâ tast, ete ohtsâškodálâš jeessânvuotâ lii čonnum pälkkipaargon, lii cieggâm ulmui mielân vaidâlitteht uáli jo jieŋâlâsân.
Mij puohah lep ulmuuh
Mudoi-uv ulmui luokittâllâm ruttâfinnimvyevi mield lii muu mielâst ahheev já jiermittem. Eromâšávt koijâdâlmijn já luámáttuvâin läävee leđe uási, mast västideijee olmooš kalga västidiđ koččâmušân tast, lii-uv sun pargoost, pargottem, irâtteijee, uáppee tâi iäláttuvâst. Jo áigáá mun meridim, ete täst ovdâskulij mun ain merkkiim ruossáin ”eres”-muulsâiävtu já čálám ”mii”-loován ”olmooš”. Talle ko mun meridim nuuvt, mun lijjim ellee ovdâmerkkâ tast, ete lii pyereest máhđulâš leđe virgálávt pargottem, pargen kyevti saajeest já anarâškielâ uáppen ollâopâttuvâst siämmáá ääigi. Jiemge vissásávtkin lah áinoo, kote ij heivii valmâš loováid. Jiermittesvuođâ lasseen muu mielâst tágáreh kategoriah iä kolgâččii mudoigin miäruštâllâđ kiämmán.
Siämmáá toske mun lam tubdâm koččâmušâin ámáttist. Taan ääigi lii uáli táválâš, ete ulmuin ij ubâ lekken innig tuše ohtâ áinoo pargosaje, adai pargoh sättih molsođ maŋgii eellim ääigi. Meiddei taan tááhust ličij äigi uđâsmittiđ koijâdâlmijd já luámáttuvâid tááláá-áigásub suundán. Nubbe koččâmuš lii tiäđust-uv tot, ete taarbâš-uv tom miäruštâllâđ ollágin.
Maggaar tuu argâ já eellim lii?
Ulmuiguin savâstâldijnân mun lam-uv puáttám ton uáinusân, ete vijđes identiteet huksim maaŋgâi aašij oolâ lii ennuv torvolub ko ton huksim eromâšávt oovtâ áinoo pälkkipaargon, mii sáttá nuuhâđ ovdâmerkkân tiervâsvuotâčuolmâi tâi pargosaje lappum tiet. Nuuvt kuhháá ko pooliitlâš já ohtsâškodálâš tile kuittâg movtijdit ulmuid toos, te mun uáinám, ete ovtâskâs ulmui toimâmist lii ennuv-uv merhâšume tile muttemân.
Ađai jis tun laaviih koijâdiđ uđđâ ulmust, maid sun parga, te mušte, ete tot ij lah neutraal ige älkkees koččâmuš puohháid. Tot sáttá leđe herkis äšši eidu tien ulmui já pajediđ sust tobdoid tast, ete sun lii tušes olmooš, kiäst ij lah maggaargin ohtsâškodálâš árvu. Čuávuváá keerdi ko tun teeivah uđđâ ulmuin, te vistig ooroost váháš ááigán. Maht jis tun koijâdiččih-uv, maggaar suu argâ já eellim lii teikkâ magarijn aašijn sun lii kiddiistum?
Kove: Anemone123 (Pixabay)