Suomâst lii šoddâm Nato jeessân

Suomâst lii majebaargâ 4.4.2023 šoddâm Nato (North Atlantic Treaty Organization) jeessân, já suáldátlitto Nato vuáđđudmist lii onne kuullâm 74 ihheed.

Suomâ olgominister Pekka Haavisto mađhâšij vuossaargâ Brysselân já luovâttij Nato-äššikirje Ovtâstum staatâi olgominister Blinkenân. ”Tääl ko mij lep finnim taam äššikirje, mij pyehtip kulluuttiđ, et Suomâ lii Nato 31. jeessân”, Blinken nonnij. Juhletilálâšvuođâst lijjii meid fáárust president Sauli Niinistö, minister Antti Kaikkonen já Nato-hovdâ Jens Stoltenberg.

Pekka Haavisto eeđâi, et ”Suomâ jeessânvuotâ ij lah tievâslâš, jis Ruotâ ij lah fáárust. Tastko mij lep tääl Nato jesâneh, mist lii tehelâš rooli adeliđ jieččân tuhhiittem Ruotâ jeessânvuotân. Tot lii mii vuosmuš pargo jeessânenâmin.”

Olgominister Pekka Haavisto čaalij vuálá Suomâ äššikirje Brysselist, mon maŋa Suomâ lippu pajedui stáágun. Meiddei president Sauli Niinistö lii mađhâšâm Brysselân.

Suomâ lahtem Naton taha Nato já Ruošâ ohtsii rääji kyevtkiärdásâžžân, tastko Suomâst já Ruošâst lii ohtsâš rääji paijeel 1 300 kilomeetterid. Stoltenberg sáárnui ”historjálii puudâst” já tiäduttij, et Suomâ puáttim Naton lii njuolgâ čuávumuš Ruošâ vollitmist Ukrainan.

”President Putin ulmen lâi vollitmáin ucediđ Nato”, Stoltenberg eeđâi median ovdil jeessânenâmij olgoministerij čuákkim Brysselist. ”Mut sun uážžu ááigán eidu vyestikeeji. Suomâ puátá onne Naton, já meid Ruotâst šadda forgâ littokode tievâslâš jeessân.”

Vástádâssân Suomâ Naton lohtâsmân Moskova almottij iđedist, et tast lii pággu algâttiđ vyestitooimâid. Kreml tieđetteijee kočoi Suomâ sirdum Naton ”luávkkáámin” Ruošâ torvolâšvuođâ vuástá. Suu mield tot taha Natost Ruošân vajalii. Sun muštâlij meid, et Ruošâ tooimah láá taktisiih já strategisiih. Moskova almottij jieht, et tot áigu lasettiđ suáldátlii kapasiteet rääji aldasijn.

Stoltenberg mield Suomâ ij lah val táttum Nato juávhui sajadittem enâmân. Suu mield Nato pisovááh caggesajeh Suomâst iä lah savâstâllâm fáddán. ”Tot, puátih-uv toh kuássin tohon, lii Suomâ äšši meridiđ”, sun tiäduttij.

Käldee:

Haavisto: On henki, että Ruotsi on jo mukana – HS seurasi Suomen liittymistä Natoon (www.hs.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...