Suomâst lii šoddâm Nato jeessân

Suomâst lii majebaargâ 4.4.2023 šoddâm Nato (North Atlantic Treaty Organization) jeessân, já suáldátlitto Nato vuáđđudmist lii onne kuullâm 74 ihheed.

Suomâ olgominister Pekka Haavisto mađhâšij vuossaargâ Brysselân já luovâttij Nato-äššikirje Ovtâstum staatâi olgominister Blinkenân. ”Tääl ko mij lep finnim taam äššikirje, mij pyehtip kulluuttiđ, et Suomâ lii Nato 31. jeessân”, Blinken nonnij. Juhletilálâšvuođâst lijjii meid fáárust president Sauli Niinistö, minister Antti Kaikkonen já Nato-hovdâ Jens Stoltenberg.

Pekka Haavisto eeđâi, et ”Suomâ jeessânvuotâ ij lah tievâslâš, jis Ruotâ ij lah fáárust. Tastko mij lep tääl Nato jesâneh, mist lii tehelâš rooli adeliđ jieččân tuhhiittem Ruotâ jeessânvuotân. Tot lii mii vuosmuš pargo jeessânenâmin.”

Olgominister Pekka Haavisto čaalij vuálá Suomâ äššikirje Brysselist, mon maŋa Suomâ lippu pajedui stáágun. Meiddei president Sauli Niinistö lii mađhâšâm Brysselân.

Suomâ lahtem Naton taha Nato já Ruošâ ohtsii rääji kyevtikiärdásâžžân, tastko Suomâst já Ruošâst lii ohtsâš rääji paijeel 1 300 kilomeetterid. Stoltenberg sáárnui ”historjálii puudâst” já tiäduttij, et Suomâ puáttim Naton lii njuolgâ čuávumuš Ruošâ vollitmist Ukrainan.

”President Putin ulmen lâi vollitmáin ucediđ Nato”, Stoltenberg eeđâi median ovdil jeessânenâmij olgoministerij čuákkim Brysselist. ”Mut sun uážžu ááigán eidu vyestikeeji. Suomâ puátá onne Naton, já meid Ruotâst šadda forgâ littokode tievâslâš jeessân.”

Vástádâssân Suomâ Naton lohtâsmân Moskova almottij iđedist, et tast lii pággu algâttiđ vyestitooimâid. Kreml tieđetteijee kočoi Suomâ sirdum Naton ”luávkkáámin” Ruošâ torvolâšvuođâ vuástá. Suu mield tot taha Natost Ruošân vajalii. Sun muštâlij meid, et Ruošâ tooimah láá taktisiih já strategisiih. Moskova almottij jieht, et tot áigu lasettiđ suáldátlii kapasiteet rääji aldasijn.

Stoltenberg mield Suomâ ij lah vala táttum Nato juávhui sajadittem enâmân. Suu mield Nato pisovááh caggesajeh Suomâst iä lah savâstâllâm fáddán. ”Tot, puátih-uv toh kuássin tohon, lii Suomâ äšši meridiđ”, sun tiäduttij.

Käldee:

– Haavisto: On henki, että Ruotsi on jo mukana – HS seurasi Suomen liittymistä Natoon (www.hs.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...