Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii suullân 170 olmožid, já onne purâdeijeeh ležeh vala eenâb. Macâttâs mield čuoigâmkištoin ij lah kuássin lamaš nuuvt pyeri purrâmuš ko tääbbin.

Lávurduv faallâmnáál lijjii puásuilasagne sehe uvnâkiirjâgluosâ já potákkeh. Kove: Henna Tervaniemi

Muái teivâdeen meid čyeigeekuáhtás puurâdmin. Oppeet lii jierestum tobdo. Muái irâtteen tutkâđ, lává-uv čyeigeeh syemmiliih vâi kanadaliih, tastko kištoost lii juávkku meid Kanadast. Eŋgâlâskielâ sárnumist poolâm enâmustáá. Muái aldaneen várugávt. Valtteri mana ruokkâdávt sahhiittâllâđ.

Čyeigeekyevtis lává Otto Invenius já Jonni Mukkala, adai suomâkielân piergee pyereest. Invenius já Mukkala lává puáttám čuoigâđ viestâ. Kuohtuuh lává pääččimčyeigeeh. Čuoigâmservi sunnust lii Ounasvaaran Hiihtoseura, mut pääččimčuoigâmist suái ovdâstává Soisalon ampumahiihtâjât ‑seervi. Invenius muštâl, ete moonnâm ive suái čuoigáin SM‑viestâst káávcád sajan. Toimâtteijee täärhist pääihist, ete tot lâi juávhoin Invenius, Mukkala, Verneri Suhonen já Lauri Vuorinen. Tääl lávurduv juávkku lii mudoi siämmáš, pic Suhosii saajeest lii Onni Mäkelä. Invenius já Mukkala vuárdámušah piäiván láá pyereh. Ulmen lii leđe puoh pyeremus lappilâš juávkku, veikkâ Invenius iätá-uv, ete Inarin Yritys ‑seervist lii korrâ juávkku.

Jonni Mukkala já Otto Invenius lijkkuin purâdemviste falâldâhân. Kove: Valtteri Valkeapolku

Kištosaajeest mun lam jo váhá ruokkâdub. Smietâm, kost mun lam kuullâm Invenius noomâ, mut jiem kiergân tađe eenâb vuáijuđ toos. Valtteri haalijd keččâđ kištosaje. Mun sahhiittâlâm uápis perruu ton puudâ ko čuávum nisonij kišto.

Eveliina já Arttu Haho lává puáttám párnáidiskijn Pietarijn já Iisain apseđ kištotubdâmušâid. Sij ääših stadion alda, nuuvt ete lii älkkee puáttiđ keččâđ kištoid. Eveliina mielâst lii hitruu ko Anarist tábáhtuvá já ulmuuh láá joođoost. Sun muštâl, ete párnááh lává makkum já miäcástâm skipárijgijn ohtsâškuuvijd pegâlmâs čyeigeigijn.

Arttu vist iätá, ete sij láá jottáám Anarist keččâmin kištoid ovdil-uv, ain ko toh láá tääbbin lamaš, tastko kištoh kuittâg láá sii ”tyehišiljoost”. Peerâ čuávu čuoigâmijd mudoi-uv. Arttu iätá mojonjalmijn, ete tot lii aalmuglâškenigâsvuotâ. Enâmustáá sij čuávuh tiäđust-uv MM-kištoid já olympialijd, motomin meid eres kištoid. Aartu mielâst lii šiev hommá, ete tággáár 800 ässee ”meccisijdâ” uárnee SM‑kištoid já vala návt távjá. Tääbbin ko láá Suomâ pyeremuuh máhđulâšvuođah čuoigâđ, te mondietpa ij.

Viestâčuoigâmeh láá joteleh. Muái irâtteen Valtterijn čuávvuđ eromâšávt Hilla Niemelä já Krista Pärmäkoski juávhu tondiet ko Pärmäkoski karrieer lii nuhâmin. Tiäđust-uv muái čuávvoon meid Invenius já Mukkala juávhu. Valtteri lii njuškim pressisajan ääiđi paijeel já finnee puorijd kuuvijd. Mun-uv lam sahhiittâlmijn čuuvtij ruokkâdub jiemge moonâ palhâšumejyehimist innig ulmui tuáhá.

Munnust lii pyereest materiaal sehe nisonij já almai viestâkištoost. Niemelä já Pärmäkoski juávkku šadda nubben. Já maht kiävá munnuu kaandâkuáhtásân? Invenius já Mukkala juávkku puátá loopâst ovcádin. Mun teeivâm Inveniusáin kišto maŋa palhâšumejyehimân väzidijnân. Sun lii aaibâs tuđâvâš já rámmoo ennuv Inarin Yritys ‑seervi, mii poođij niäljádin. Nuuvtpa Inarin Yritys lii puoh pyeremus lappilâš servi, mut nube tááhust Ounasvaaran Hiihtoseura ‑seervi iänááš čyeigeeh ääsih Laapist ko vist Inari Yritys ovdâsteijeeh Maadâ-Suomâst.

Pääihist mun muštám, kost mun lam kuullâm Inveniusist. Sunhân lii lamaš taan ive olympialijn pääččimčyeigen! Lááitám jieččân. Mun lam vaibâm, já jurduuh kirdâččeh tuohu teehi čuoigâmist.

Luuvâ meid vástuppeeivist.

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...