Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii suullân 170 olmožid, já onne purâdeijeeh ležeh vala eenâb. Macâttâs mield čuoigâmkištoin ij lah kuássin lamaš nuuvt pyeri purrâmuš ko tääbbin.

Lávurduv faallâmnáál lijjii puásuilasagne sehe uvnâkiirjâgluosâ já potákkeh. Kove: Henna Tervaniemi

Muái teivâdeen meid čyeigeekuáhtás puurâdmin. Oppeet lii jierestum tobdo. Muái irâtteen tutkâđ, lává-uv čyeigeeh syemmiliih vâi kanadaliih, tastko kištoost lii juávkku meid Kanadast. Eŋgâlâskielâ sárnumist poolâm enâmustáá. Muái aldaneen várugávt. Valtteri mana ruokkâdávt sahhiittâllâđ.

Čyeigeekyevtis lává Otto InveniusJonni Mukkala, adai suomâkielân piergee pyereest. Invenius já Mukkala lává puáttám čuoigâđ viestâ. Kuohtuuh lává pääččimčyeigeeh. Čuoigâmservi sunnust lii Ounasvaaran Hiihtoseura, mut pääččimčuoigâmist suái ovdâstává Soisalon ampumahiihtâjât ‑seervi. Invenius muštâl, ete moonnâm ive suái čuoigáin SM‑viestâst káávcád sajan. Toimâtteijee täärhist pääihist, ete tot lâi juávhoin Invenius, Mukkala, Verneri SuhonenLauri Vuorinen. Tääl lávurduv juávkku lii mudoi siämmáš, pic Suhosii saajeest lii Onni Mäkelä. Invenius já Mukkala vuárdámušah piäiván láá pyereh. Ulmen lii leđe puoh pyeremus lappilâš juávkku, veikkâ Invenius iätá-uv, ete Inarin Yritys ‑seervist lii korrâ juávkku.

Jonni Mukkala já Otto Invenius lijkkuin purâdemviste falâldâhân. Kove: Valtteri Valkeapolku

Kištosaajeest mun lam jo váhá ruokkâdub. Smietâm, kost mun lam kuullâm Invenius noomâ, mut jiem kiergân tađe eenâb vuáijuđ toos. Valtteri haalijd keččâđ kištosaje. Mun sahhiittâlâm uápis perruu ton puudâ ko čuávum nisonij kišto.

EveliinaArttu Haho lává puáttám párnáidiskijn PietarijnIisain apseđ kištotubdâmušâid. Sij ääših stadion alda, nuuvt ete lii älkkee puáttiđ keččâđ kištoid. Eveliina mielâst lii hitruu ko Anarist tábáhtuvá já ulmuuh láá joođoost. Sun muštâl, ete párnááh lává makkum já miäcástâm skipárijgijn ohtsâškuuvijd pegâlmâs čyeigeigijn.

Arttu vist iätá, ete sij láá jottáám Anarist keččâmin kištoid ovdil-uv, ain ko toh láá tääbbin lamaš, tastko kištoh kuittâg láá sii ”tyehišiljoost”. Peerâ čuávu čuoigâmijd mudoi-uv. Arttu iätá mojonjalmijn, ete tot lii aalmuglâškenigâsvuotâ. Enâmustáá sij čuávuh tiäđust-uv MM-kištoid já olympialijd, motomin meid eres kištoid. Aartu mielâst lii šiev hommá, ete tággáár 800 ässee ”meccisijdâ” uárnee SM‑kištoid já vala návt távjá. Tääbbin ko láá Suomâ pyeremuuh máhđulâšvuođah čuoigâđ, te mondietpa ij.

Viestâčuoigâmeh láá joteleh. Muái irâtteen Valtterijn čuávvuđ eromâšávt Hilla NiemeläKrista Pärmäkoski juávhu tondiet ko Pärmäkoski karrieer lii nuhâmin. Tiäđust-uv muái čuávvoon meid Invenius já Mukkala juávhu. Valtteri lii njuškim pressisajan ääiđi paijeel já finnee puorijd kuuvijd. Mun-uv lam sahhiittâlmijn čuuvtij ruokkâdub jiemge moonâ palhâšumejyehimist innig ulmui tuáhá.

Munnust lii pyereest materiaal sehe nisonij já almai viestâkištoost. Niemelä já Pärmäkoski juávkku šadda nubben. Já maht kiävá munnuu kaandâkuáhtásân? Invenius já Mukkala juávkku puátá loopâst ovcádin. Mun teeivâm Inveniusáin kišto maŋa palhâšumejyehimân väzidijnân. Sun lii aaibâs tuđâvâš já rámmoo ennuv Inarin Yritys ‑seervi, mii poođij niäljádin. Nuuvtpa Inarin Yritys lii puoh pyeremus lappilâš servi, mut nube tááhust Ounasvaaran Hiihtoseura ‑seervi iänááš čyeigeeh ääsih Laapist ko vist Inari Yritys ovdâsteijeeh Maadâ-Suomâst.

Pääihist mun muštám, kost mun lam kuullâm Inveniusist. Sunhân lii lamaš taan ive olympialijn pääččimčyeigen! Lááitám jieččân. Mun lam vaibâm, já jurduuh kirdâččeh tuohu teehi čuoigâmist.

Luuvâ meid vástuppeeivist.

Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...

Interreg Aurora ‑seminaar Sajosist 5.6.2026 – ohjelm lii tääl almostum

Interreg Aurora ‑proojeekt uárnee puohháid ávus tilálâšvuođâ Sajosist Solju-salist 5.6.2026. Seminaar ulmen lii oovdânpyehtiđ tom, maht proojeekt ovdán. Seminaar ohjelm siskeeld kulmâ uási. Iđedist...

Saavâjođetteijee Näkkälä­järvi lii maccâm vaanhimij­riijâst

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi lii lamaš vaanhimijriijâst uđđâivemáánu 2025 rääjist. Ton ääigi nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso lii toimâm saavâjođetteijee sajasâžžân. – Mun halijdâm kijtteđ...