Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo ubâ ive 25‑ihásii tooimâs sämikielâi já sämikulttuur škovlim já tutkâm njunošin Suomâst. Juhlom aalgij juhleseminaaráin kuovâmáánu 11. peeivi Oulu ollâopâttuvvâst. Ollâopâttâhlehtor Marko Jouste muštâlij, et puátimin láá kiiđâ já čoovčâ mield kulttuurluvâldâlmeh, moh uárnejuvvojeh ohtii mánuppaijeest Oulu2026-ohjelm uássin. Oulu lii taan ive Euroop kulttuuruáivikaavpug. Kulttuurluvâldâlmijn Giellagas-instituut toimâ já säämi taaiđâ oovdânpuáhtojeh maaŋgâ uáinust.
Sämikielâi kiäinu ollâopâttâhân
Juhleseminaar kuldâleijee uáinust eromâš mielâkiddiivâžžân fáddán lâi sämikielâi kiäinu ollâopâttâhân já siämmást meid Giellagas-instituut historjá ovdebái pargoi puátusij peht, moh iä kuássin uápui faalâdmist mahten lah olgoskulij oinum.
Humanistlii tieđâkode deekaan Paula Rossi muštâlij juhlesavâstis tast, et Oulu ollâopâttuvvâst aalgij máttááttâs ive 1959, já kuttâ ive maŋeláá aalgij meiddei vuosmui humanistlij oppâamnâsij máttááttâs. Ive 1970 poođij sämikielâ já kulttuur pajeuáppeekundá huáputtem puáđusin vuosmuš sämikielâ virge, já ton ohtâvuođâst algâttuvvojii sämikielâ (tavesämikielâ) approbaturuápuh.
Emerituslehtor Tuomas Magga tooimâi Giellagas-instituut vuosmužžân hovdân, já sun lâi meid vuosmuš sämikielâ lehtor Oulu ollâopâttuvvâst. Sun muštâlij, et kiđđuv 1972 tallaš suomâkielâ professor Pauli Saukkonen kočoi suu savváid. Saukkosiist lijjii jurduuh sämikielâst: Oulu lâi Suomâ tavemus ollâopâttâh, já tondiet tast lâi kenigâsvuotâ máttááttiđ meid sämikielâid. Ollâopâttâh koolgâi njuolgist vaiguttiđ sämmiláid. Taat lâi Tuomas Magga mielâst visio. Jo siämmáá ive keesi ääigi ollâopâttâhân vuáđudui vuosmuš sämikielâ lehtor virge. Sämikielâ šoodâi uássin suomâkielâ uásáduvâst. Ive 1976 vuáđudui sämikielâ išeprofessuur, mon tipšon väljejui Pekka Sammallahti.
Čielgâ jorgáldâhhân Tuomas Magga oonij 1980-lovo aalgâst porgum tođhosuđâsmittem. Talle puoh oppâamnâseh rahtii uđđâ oppâvuáváámijd. Tien ohtâvuođâst meiddei sämikielâ raahtij čiäŋudeijee uápui vátámâšâid. Toh vuolgâttuvvojii tieđâkoodán, já toh meid tuhhiittuvvojii. Talle sämikielâ várás koolgâi vuáđuduđ professuur. Pekka Sammallahtist lâi professor tohálâšvuotâ, ige išeprofessuur innig tarbâšum.
Uđđâ ihetuhháát puáđidijn sämikielâ lâi vuod uđđâ hástui oovdâst, tastko Suomâ ollâopâttuvah sirdojii uđđâ ruttâdemsysteemân: pottii puáđusovdâsvástádâsulmeh, mii merhâšij tom, et ruttâ mieđettui valmâštum totkosij vuáđuld. Talle smavvâ oppâamnâseh iä innig puáhtám kištottâllâđ stuárráábij oppâamnâsijgijn. Tondiet maŋgáid oppâamnâsáid pottii aalmugliih ovdâsvástádâsah jieijâs syergi máttátmist. Näävt keevâi meid sämikielâ oppâamnâsân. Taat tähidij ruttâdem ucebáid‑uv oppâamnâsáid.
Siämmást aalgij meid sundáttâllâm ton oovdân, et šodâččij jiečânâs instituut sämikielâ várás, já siämmást lâi juurdân finniđ meid kulttuur fáárun máttááttâsân. Tuomas Magga muštâlij, et tien ohtâvuođâst uárnejui nommâkišto. Instituut nommân šoodâi Giellagas, mii čuujoot sehe kielân et kulttuurân. Instituut finnij kuulmâihásii ruttâdem. Mut uđđâ huollân šoddii uđđâ ráđádâlmeh máttááttâs- já kulttuurministeriöin, já talle palloon lâi, et aalmugliih ovdâsvástádâsah lopâttuvvojeh. Sämikielâ uássin lâi šoddâmin sirdum kääržiht sarnum kielâi juávkun. Oulu ollâopâttuv tallaš rehtor Lauri Lajunen vuástálistij taam čuuvtij já tiäduttij, et sämikielâ lii Euroop áinoo algâaalmug kielâ. Nuuvt te väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâ máttátmist paasij vuáimán.
Giellagas-instituut šoodâi ive 2006, já tot lii tääl ohtâ tieđâkode neelji ohtâduvvâst. Suomâ puoh kuulmâ sämikielâ já sämikulttuur puáhtá luuhâđ válduamnâsin Oulust. Puoh sämikielah láá jiečânâs oppâamnâseh, já tain láá jieijâs uáppusiskáldâsah. Giellagas almostit meid tieđâlijd artikkâlijd já lii fáárust tutkâmhaavâin.
Sämikulttuur máttááttâs álgá
Kulttuur puáttim uássin máttááttâsâst ij aalgâst lamaš älkkee, tastko kyehti sierâ ääigi kuáhtájii já tovâttii konflikt. Ovddiist tiäddu lâi lamaš kielâst, já vuáđđun lâi puáris fennougristlâš uáinu sämikielâ já kulttuur iähtun. Ohtân haallun lâi meiddei kulttuurpuovtâdeijei škovlim, mut tallaš rehtor vaaldij toos pele já eeđâi, et ollâopâttâh ij lah mihheen áámmátškoovlâid.
Kulttuur máttááttâsâst láá lamaš fáárust vittâ teema: historjá, ohtsâškodde, maailm kovetaiđuuh, kulttuurliih ohtâvuođah já algâaalmugtutkâmuš. Hiäivulâš kirjálâšvuotâ ij lamaš, já talle máttáátteijeekyevtis Anni-Siiri Länsman já Veli-Pekka Lehtola čokkijn artikkâlmaapijd tiätu teemain. Kyevtlov ive ääigi materiaal lii kuittâg čuuvtij lasanâm.
Aalgâ rääjist ij lah lamaš máhđulâš tutkâđ kulttuur kielâtáiđuttáá, adai kulttuuruápuin koolgâi meid luuhâđ ennuv sämikielâ. Pottii kuittâg kulttuurtotkeeh, kiäh lijjii kielâčyerbih. Mottoom kooskâst lâi pággu kepidiđ kielâvátámâšâid, tastko kielâteentih iä moonnâm čoođâ já ollâopâttâh vaađâi valmâštuumijd. Ain onnáá peeivi-uv kulttuuroppâamnâs ohtâvuođâst págulâžžân láá sämikielâ uápuh.
Ive 2008 kulttuur nanosmij val ovddiist ko Marko Jouste poođij koordinistiđ kulttuurarkkâduv. Oulust lijjii jo ovddiist ennuv paddiimeh čokkâšum máttááttâsulmij várás. Tääl Marko Jouste koordinist ubâ Suomâ jienâdâhvuárháid.
Anarâškielâ já nuorttâlâškielâ šaddeh válduamnâsin
Anarâškielâ máttááttâs algâttui vistig vuáđu-uápuiguin já vijđedui amnâsuáppoid. Taat ohjelm kessui kuohtii čoođâ ovdil anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs 2009–2010, mii lii lamaš ohtâ Giellagas-instituut stuárráámuin projektijn. Válduamnâsin anarâškielâ šoodâi čohčuv 2011 já nuorttâlâškielâ čohčuv 2019.
Ennuv eres-uv projekteh
Anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lasseen Giellagas lii ornim ovdâmerkkân tulkkâškovlim, párnáikärdimáttáátteijeeškovlim, máttáátteijei kielâškovlim puoh kuulmâ sämikielân, sänikirjeprojektijd já Säämi Soti-haavâ.
Ive 2013 Giellagas ornij meid veerdiviärmáduv totkeekonferens Anarist. Toos uásálistii ohtsis 200 totked. Taat lâi stuorrâ sämitutkâmkonferens, mon uásiväldeeh pottii 20 enâmist.
Ennuv luhotuáivuttâsah
Giellagas-instituut finnij valjeeht luhotuáivuttâsâid aldaas pargoskipárijn já ohtsâšpargokuoimijn. Ovddiih uáppeeh muštâlii tast, maggaar sii mielâst lâi oppâđ kielâ já kulttuur Giellagas-instituutist. Tääl insitutuutist láá siste 70 uápped, já máttááttâstiimist pargeh 12 máttáátteijed.
Meid Anarâš aavis tuáivut Giellagas-instituutân ennuv luho já luholii puátteevuođâ.
Artikkâlkove: Jukka Mettovaara