Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio almostitij porgemáánu 20. peeivi sierânâsčielgiittâsâid, moh kieđâvušeh nuorttâlij historjá, iäláttâs já sijdâčuákkim sehe nuorttâláid kyeskee laavâid. Almostittemtilálâšvuotâ Anarist Sajosist vuolgâttui njuolgâ internetist tijme 12 rääjist. Staatârääđi viermisiijđoin čielgiittâsah almostuvvii tijme 8.
Sierânâsčielgiittâsah
Komissio almostitij oovtâ čielgiittâsnurâlduv, moos kuleh kulmâ čielgiittâs, já oovtâ eres čielgiittâs.
Čielgiittâsnurâlduv nommâ lii Nuorttâlij iäláttuvah, sierânâslahâasâttem já koskâvuođah Suomâ staatáin iivij 1920–2024. Staatârääđi siijđoin tot almostui suomâkielân já motomij oosij meid nuorttâlâškielân.
Vuossâmuš uási kieđâvuš iivij 1920–1955 tile. Tast tiäduttuvvojeh nuorttâláid kyeskee lahâasâttem já haldâttâh sehe nuorttâlij iäláttuvah. Eromâšávt tárkkojuvvoo Piäccám kuávlu. Kejâstâh čáittá, ete staatâ ij váldám huámášumán nuorttâlij eromâšsajattuv ige vuoigâdvuođâid lahâaasâtmist. Sierânâslahâasâttem rähtim aalgij esken nube maailmsuáđi maŋa. Vuossâmuu uási lává čáállám dooseent Taarna Valtonen (Tuurku, Helsig já Oulu ollâopâttuvah) já nuorttâlâškielâ ollâopâttâhlehtor, filosofia tuáhtár Markus Juutinen (Oulu já Tuurku ollâopâttuvah).
Nubbe uási kieđâvuš nuorttâlij já Suomâ staatâ koskâvuođâid soođij maŋa iivij 1955–1985. Oovdân pajaneh nuorttâlij, Suomâ staatâ já eres uásipeelij ruossâriijdoh, mutâ meiddei tot, maht nuorttâliih luhostuvvii vaiguttiđ olssis kyeskee aššijd. Kälden láá arkkâdâhäššikirjeh, aavisčuoppâseh já ovdebâš tutkâmuš. Čielgiittâs mield staatâst ij orroom lemin aktiivlâš táttu ovdediđ nuorttâlij tile. Taam uási lii čáállám totkee, filosofia tuáhtár Sonja Tanhua Helsig ollâopâttuvâst.
Kuálmád uási kuáská nuorttâlij eellimtile já iäláttuvâi ovdánmân nuorttâlâškuávlust tááláá nuorttâlaavâ (253/1995) ääigi ađai ivveest 1995 ovdâskulij. Kuávdáš fáddán láá táluhuksim já eennâmkoččâmušah sehe toid kyeskee čuolmah já táárbuh. Čielgiittâs vuáđuduvá nuorttâlij, virgeomâhái já eres ulmui sahhiittâlmáid sehe kirjáláid käldeid. Tom lii čáállám diplominsner Darija Semenoja.
Tai lasseen almostui sierânâsčielgiittâs, mon nommâ lii Nuorttâsämmilâš kulttuurärbi paijaan jiešáárvutobdo. Tot almostui Staatârääđi siijđoin suomâkielân. Tot muštâl Páččjuuvâ, Piäccám já Syennjilsiijdâ siijdâin vädis já maaŋgâhámásij eellimmudoi kooskâst. Čielgiittâs lii čáállám sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio komissaar Irja Jefremoff.
Almostittemtilálâšvuotâ
Almostittemtilálâšvuotâ uárnejui suomâkielân. Ton saavâjođetteijen lâi komissaar, arkkâpispe emeritus Kari Mäkinen. Tilálâšvuotâ aalgij tijme 12. Čielgiittâsâi čällein fáárust lijjii Taarna Valtonen, Sonja Tanhua já Irja Jefremoff; Markus Juutinen já Darija Semenoja iävá peessâm uásálistiđ.
Vuossâmužžân oovdânpuáhtojii Valtosii, Tanhua, Juutisii já Semenoja čielgiittâsah. Taas uásálistii meid nelji panelistee: nuorttâlij ovdâolmooš Veikko Feodoroff, politikkár já nuorttâlâškielâ já -kulttuur pargee Tiina Sanila-Aikio, Eennâm- já meccituáluministeriö eromâšäššitobdee Laura Jänis sehe Laapi IJP-kuávdáá táálunkuávlu já energia ohtâduv hovdâ Hannu Linjakumpu.
Feodoroff mielâst čielgiittâsah láá pyeri vuáđutiätupakkeet nuorttâlijn puohháid, kiäh merideh aašijn, moh kyeskih nuorttâláid.
Čuávuvâžžân Irja Jefremoff muštâlij jieijâs čäällim čielgiittâsâst. Taa panelisten lijjii Nuorttâkulttuursiättus haldâttâs jeessân Jasmin Semenoff, Suõnn ry toimâjođetteijee Mari Gauriloff já Helsig ollâopâttuv Aleksanteri-instituut totkee Elina Kahla. Savâstâlmist lâi saahâ ovdâmerkkân tast, kolgâččij-uv kevttiđ sääni ”koltta” vâi ”itäsaamelainen”.
Käldeeh:
– Ohjelma 20.8.2025 (sdtsk.fi)
– Kolttasaamelaisten ja valtion väliset suhteet tarkastelussa – komissio julkaisee erillisselvityksiä kolttasaamelaisten historiasta ja asemasta (sdtsk.fi)
– Paatsjoen, Petsamon ja Suonikylän siidojen asukkaiden omanarvontunto säilyi läpi monien haasteiden (sdtsk.fi)
Kove: Miki (Pixabay)