Kesimáánu 19. peeivi ovdâskodde jienâstij sämitiggelaavâ uđâsmitmist. Lahâiävtuttâs tuhhiittui jienâiguin 150–27. Ohtsis 22 olmožid lijjii meddâl.
– Taat lii historjálâš peivi sämmiláid. Kuhes pijne lii lappâd, já sämisiärvus meritiätulâš pargo palhâšuvvoo, iätá Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.
Sämitigge lii vaattâm sämitiggelaavâ uđâsmittem kulmâlov ihheed ain ton rääjist, ko laahâ asâttui ive 1995. Sämitigge ij lah kuássin tuhhiittâm jienâvuoigâdvuotâceehi lappalâšvuáđustâs, mii čuujoot iäláttâssáid ige etnisiteetân. Tääl tot puáhtá meddâlistuđ laavâst.
– Tääl puáhtá tivvoođ taggaar tile, mii luávkkáá aalmugijkoskâsijd olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâid já mon OA pahudij iivij 2019 já 2022.
Olmoošvuoigâdvuotâluávkkáámeh láá šoddâm tast, ete sämitiggelaavâ kritereh, moh miäruštâleh jienâvuoigâdvuođâ, láá alemuu haldâttâhrievtist tulkkojum tagaráin vuovvijn, mon Sämitigge ij lah kuássin tuhhiittâm. Tienuuvt vaaljâluvâttâlmân láá peessâm ulmuuh, kiäid Sämitige orgaaneh iä tuubdâ sämisiärváduv jesânin, Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi iätá.
Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii valmâštâllum paijeel love ihheed neelji haldâttâspaje ääigi. Vuossâmuš pargojuávkku asâttui jo ive 2012. Uđâsmittem mield Suomâ tuubdâst meid siskáldâs lahâaasâtmist sämiaalmug jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Kritereh jienâvuoigâdvuotân já vaaljâtohálâšvuotân Sämitige vaaljâin tivoduvvojeh sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ kunnijâttee vuovvijn, já aalmugijkoskâsávt pahudum olmoošvuoigâdvuotâluávkkáámeh tivoduvvojeh viijmâg. Puátteevuođâst máhđulijd sierâuáivilijd čuávdá uđđâ sorjohánnáá lävdikodde, já alemus haldâttâhriehti piso laavâst tuše väidimlove peht.
Sämitiggelaavâ uđâsmittem lii sämisiärvus ohtsâš puáđus. Sämitige saavâjođetteijeejuávkku kijttá puohâid, kiäh láá kuulmâlov ive ääigi porgâm čuuvtij sämitiggelaavâ uđâsmittem oovdân.
– Stuorrâ kijttoseh kuleh ovdebáid Sämitiggijd sehe Sämitige ovdebáid saavâjođetteijeid Pekka Aikion, Klemetti Näkkäläjärvin já Tiina Sanila-Aikion, kiäh láá porgâm stuorrâ pargo sii jieijâs poojij ääigi. Mij kijttep váimulávt sämmilii siärvus, sämmilijd rijjâtátulijd, aktivistijd já jyehi sämmilii, kote lii adelâm jieijâs ääigi já naavcâid sämitiggelahâuđâsmittem oovdân, Näkkäläjärvi, Aikio já Juuso eteh.
Käldee:
– Ovdâskodde tuhhiittij sämitiggelahâoovdânpyehtim – Sämitige kulmâlov ive pargo addel puátusijd (samediggi.fi)
Kove: Lehtikuva / Markku Ulander