Lars Ailo Bongo lii vuáittám tahojiermi maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume Taažâst

Tromsa ollâopâttuv professor Lars Ailo Bongo lii vuáittám NORA (Norwegian AI Research Consortium) palhâšume ”Diversity in AI” NORA ihečuákkimist. Taanivvááš konferens uárnejui Østfold ollâopâttâhkuávdáást kesimáánu 2.–3. peeivi.

Maaŋgâhámásâšvuođâ palhâšume ulmen lii adeliđ tubdâstâs Taažâ lágádâs jesânân, kote lii aktiivlávt já ovdâmerhâlávt váldám huámášumán tahojiermisyergist olgoštem, mii lahtoo suhâpeelij koskâsii iärun, ahan, seksuaallii sundášumán, etnisiteetân teikâ eres aššijd.

– Muu mielâst lii suotâs finniđ taam palhâšume. Tot čáittá, ete mii pargo sämmilii tahojiermi oovdedmân finnee tubdâstâs, Bongo iätá.

Bongo parga Tromsa ollâopâttuv tiätutekniik lágádâsâst sehe professorin Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Sun joođeet Sámi AI Lab -haavâ, mii lii tai kyevti oppâlágádâs ohtsâšhaahâ. Ton ulmen lii pyerediđ tahojiermi, mii vuáđuduvá sämikieláid, -tiätámušân já -kulttuurân. Bongo totká eereeb iärrás tom, magareh heiviittâsah já háástuh sämmilii tahojiermiteknologiast láá. Laboratorio vievâst totkeeh pyehtih kavnâđ já tutkâđ suorgijd, main tahojiermimyensterijd kolgâččij pyerediđ räijejum resursijguin.

Tahojiermi tuáimá ain liijkás hyeneeht sämikielâiguin, ko tot verdiduvvoo ovdâmerkkân tárukielân já eŋgâlâskielân. Bongo mield sämikulttuur ovdánem tááhust lii eromâš tehálâš, ete tahojiermi tuáimá pyereest sämikielâiguin-uv.

– Sämmilâš tahojiermi lii tehálâš sämisiärvusân, tastko tot puáhtá čuávdiđ puoh stuárráámuu čuolmâ: tagarij äššitobdei vänivuođâ, kiäin lii mättim mottoom sämikielâst já sämikulttuurist ovdâmerkkân tiervâsvuotâtipšoost, škovliimist teikâ almoshaldâttuvâst, Bongo iätá. Sämmilii tahojiermi stuárráámussân hástun sun vist nabda tagarij myensterij vänivuođâ, moh tuáimih pyereest sämikielâiguin já sämmilij ulmijguin.

Bongo mield pyeri sämmilâš tahojiermi ij lah tuše sämmilij jieijâs äšši, peic tot kuáská ubâ taažâ ohtsâškoodán.

– Teknologia, mon viäštun mij huksip puátteevuođâ ohtsâškode, kalga kunnijâttiđ taažâid maaŋgâhámásâšvuođâ, täsiáárvu já kuáskulâšvuođâ vuáđujurduid, Bongo iätá.

Käldee:

UiT-professor vant norsk mangfoldspris innen kunstig intelligens (uit.no)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já...

Peerâkerhoh Anarist

Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ? MLL peerâkerho MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...