Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst

Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst. Tánávt lii juurdân huolâttiđ tast, et párnááh pisoh tiervâsin já sii tiäddu ij Pajaniččii sukkârheerskui já sálttáás njälmipitái keežild. Meksiko máttááttâsminister Mario Delgado muštâl, et maaŋgah vaanhimeh tuárjuh taam miärádâs, mut motomeh nuorah iä lijkkuu ollágin ubâ jurdui. Sij iberdeh kale, et miärádâs lii sii jieijâs pyerrin.

”Mun tuáivum, et vaanhimeh juátkih tánávt”, iätá ohtâ škovlâlij vaanhimijn NOS-sahhiittâlmist. Sun ij haalijd, et Meksiko lii tot eennâm, mast láá puoh enâmustáá maailmist tagareh párnááh, kiäin lii lijgetiäddu.

Maailmist iä lah maaŋgah tagareh enâmeh, main lijgetiäddu lii siämmáámuđusâš čuolmâ ko Meksikost. Neeljilov ivveest ulmui meeri, kiäin lii lijgetiäddu, lii pajanâm čiččâm prosentist 75 prosentân. Äššitobdeeh eteh, et čuovviittâs váilum enâmist lii stuárráámus suijâ epitiervâslii raavvâd purâmân. Kriittisiih jienah tiädutteh, et škoovlâin párnááh poreh tuše uássin tiervâslávt. Lummoruđâidiskijn párnááh uástih njálgáid já sálttáás heerskuid já poreh taid tiervâslii purrâmuš saajeest. Meiddei sukkârjuhâmušah láá uáli pivnoheh.

Taan ive škovlâkanttiinij purrâmušlisto lii čuuvtij heiviittum. Ohtsâškoddeest kiddejuvvoo ennuv huámmášume toos, et škoovlâin fálloo tiervâslub purrâmuš, vâi meksikoliih iä killááččii nuuvt ennuv lijgetiädust. Limsah iä innig vuobduu škovlâkanttiinist, já vuojâst possum purrâmuš lii valdum meddâl purrâmušlistoost.

Uássin párnái lijgetiädu šoddâm tyehin láá stuorrâ firmah, moh taheh škovlâigijn sopâmušâid, moigijn toh cegâtteh mottoom spellâruustig škovlâšiiljon, já lonottâskävppin toh finnejeh love vyebdiđ jieijâs evvisijd kanttiinist. Eromâšávt kievhibijn škoovlâin taat lonottâskävppi lii ruđâlávt taarbâšlâš, veik párnáid tot lii hyenes äšši, tastko sij kulâtteh tánávt meendu ennuv epitiervâslii raavvâd tego limsa, sukkârijd já čuuvtij prosessistum purrâmuš.

Škoovlâst máttááttuvvoo tiervâslii purrâmuš merhâšume ulmuu tiervâsvuotân. Párnái mielâst uđđâ purrâmuškulttuurân ferttee čuuvtij hárjániđ.

Ele tiervân, ele luholâžžân! lii ohjelm nommâ, moin ohtsâškodde áigu tiäduttiđ tiervâslii purrâmuš merhâšume škoovlâst. Taas lii tárbu, tastko Meksiko jäämmimsuujâin majemui 15 ive ääigi lii njuolgâ ohtâvuotâ hyenes raavvâdân. Raavvâdspesialisteh láá huolâst tast, et meksikoliih mirhâtteh jieijâs hitásávt hyenes purrâmuššáin, jis áášán ij maiden poorgâ.

Käldee:

– Scholen Mexico moeten gezonder eten serveren om gezondheidscrisis af te wenden (nos.nl)

Kove: laurent veyssiere (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...

Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid...