Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh Saturnus pirrâ

Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh jietânâsplaaneet Saturnus pirrâ. Aalmugijkoskâsâš täsnitieđâlâš litto (IAU) lii virgálávt nanodâm kávnus. Saturnus juurrâmroođijn láá tääl ohtsis 274 máánnud, moh láá masa siämmáá ennuv ko piäiváškode eres planetijn láá máánuh ohtsis. Nubben enâmustáá máánuh láá Jupiterist, mon pirrâ láá kavnum taan räi 95 máánnud.

Máánuh kávnojii Canada France Havaiji -teleskoppáin Havaijist. Tain teleskoppáin siämmáš totkeejuávkku tuuđhâi Saturnus pirrâs jo iivij 2019–2021. Talle kávnojii 62 uđđâ máánnud sehe meerhah tast, ete Saturnus pirrâ joreh vala ennuv eenâb uccâ máánuh. Tondiet täsnitietteeh halijdii-uv tutkâđ siämmáid kuávluid lase.

Uđđâ máánuh láá tuođânálásávt šoddâm stuárráábij máánui suoččâmij peht, ađai toh láá uásih stuárráábijn máánuin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, ete koomeet lii tovle suoččâm máánun tâi máánu kometân, jeđe máánu lii tuššâm pitážin.

Puoh tääl kavnum máánuh annojeh epinjuolgâduslâžžân máánnun. Tot meerhâš tom, ete toi čoođâmitto lii enâmustáá muáddi kilomeetter, iäge toh lah aldagin páálu hámásiih. Tutkâmuš njunoštotkee Edward Ashton taiwanlii Academia Sinican -instituutist muštâl, ete puoh tääl kavnum máánui čoođâmitto lii enâmustáá 2−4 kilomeetter. Ashton ij osko, ete taanáigásij rustigijguin kavnuuččii innig ennuv lase uđđâ máánuh. Já jis kávnojeh, te toh láá vala ucebeh.

Motomin ferttiš meridiđ, mon matsii pitá puáhtá koččođ máánnun. Planetij totkeeh láá-uv jo sooppâm, ete tagareh pitáh, mon čoođâmitto lii vuálá kilomeetter, iä finnii jieijâs noomâ. Mutâ taid-uv uážžu taan ääigi vala koččođ máánnun.

Tuáistáážân Saturnus uđđâ máánoid láá adelum tuše nummeer- já puustavrááiđuh. Maŋeláá toid adeluvvojeh olmâ noomah, moh vuáđuduvvojeh gallialij, skandinavisij já Kanada inuitij imeláid. Nuuvt lii sooppum almolávt Saturnus máánui nomâiguin. Stuárráámus uási uđđâ máánuin láá taggaar kuávlust, ete toid kolgâččij adeliđ skandinavisij imelij noomâid. Tot meerhâš tom, ete täsnitietteeh láá tääl ucâmin luuvijd viikiŋgáigásijd imelijd, moh iä lah kenski nuuvtkin tobdoseh. Ashton iätá, ete nommâadelemkriterijd ferttee máhđulávt váhá ložžiđ taan tááhust.

Käldeeh:

– Saturnuksen ympäriltä löytyi 128 uutta kuuta (www.hs.fi)

– Astronomers discover 128 new moons orbiting Saturn (www.theguardian.com)

Kove: NASA / JPL / Space Science Institute (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirje jurgâ­luvvoo saksa­kielâst suomâ­kielân

Interreg Aurora -proojeekt pargeekyevtis Suomâ peln lává finnim Suomâ-ugrilii seervist já tahheevuoigâdvuođâi omâsteijein love jurgâliđ Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirje säničielgiittâsâid já ovdâmerkkâcelkkuid saksakielâst suomâkielân já...

Dálvemánnu já Oulu2026 puohtii stuorrâ sämi­taidâ­rijd Oulun

Oulust lii jo muáddi ive uárnejum Dálvemánnu-festivaal säämi aalmugpeeivi ohhoost. Taan ive tábáhtus uárnejui oovtâst Oulu2026- adai Oulu kulttuuruáivikaavpugive ohjelmáin. Faallâmnáál lijjii taaiđâ, konserteh,...

Helsigist uárne­juvvoo 26.2. mielâ­čááitus Reppar­fjord ruuki­tooimâ vuástá

Kaivoskriittinen Kansanliike uárnee kuovâmáánu 26. peeivi tijme 8.30 rääjist mielâčáittus Helsigist Taažâ ambassaad oovdâst. Koččâmušâst lii toorjâmielâčááitus protestáid, moh uárnejuvvojeh siämmáá ääigi Oslost Hartree...

Ilkka Herolan já Eero Hirvosâžân olympia­silbâ ovtâs­tittum parâ­viestâst

Suomâ Ilkka Herola já Eero Hirvonen vuoittijn jieht siilbâ ovtâstittum čuoigâm parâviestâst Milano–Cortina olympialijn. Čuoigâm majemuu uásist Hirvonen paasij tuše seekuntpele verd Taažâ Jens Lurås...

Čoarvemátta, kyevti merhâ­šittee sämi­lágádâs ohtsâš huksiittâs, finnij palhâ­šume arkki­tehtuu­ristis

Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš sehe Säämi jotkâškovlâ já puásuituáluškovlâ lijjii jo kuhháá tarbâšâm uđđâ toimâsoojijd, tastko toi puáris sajeh iä innig västidâm tárboid. Taat čuolmâ...