Anarâš aavis tiävdá kyehti ive 6.3.2025

Anarâš aavis tiävdá onne kyehti ive. Taat čaalâ lii aavis 717. artikkâl. Ennuv lukko aavisân!

Taan ive mii stuorrâ ovdâsvástádâssân lii almostittiđ vittâ čalluu ohhoost. Kulmáin čalluin, mii lii ruttâmieđetteijei tuhhiittem ucemus artikkâlmeeri ohhoost, ij piergii. Lostâ šadda talle meendu oovtâpiälálâžžân.

Anarâš aavis čuávu maailm tábáhtusâid. Tot ij liijkágin čääli puoh aašijn. Anarâš aavis ij vala paste leđe stuorrâ aavis sullâsâš lostâ, mađe várás lii cegâttum stuorrâ toimâttâh já mast pargeeh láá spesialistum toimâtteijeeh. Mij lep tuše muádis pargoost. Lii kuittâg čielgâs, et maailmist tábáhtuvá eidu tääl ennuv. Mij tiettip ovdâmerkkân tom, et paavi lii lamaš kyehti oho pyecceiviäsust já meid tom, et Suomâ čyeigeeh láá piergim uáli pyereest majemui aigij Ruándimist. Mij ep paste intensiivlávt čuávvuđ Ukraina suáđi. Nube tááhust suátitábáhtusâi čuávvum lii lusis pargo: jiävtáš uuđâs lii onne jo puárásmâm tondiet ko jyehi iijâ – vaidâlittee kale – kirdeh lase poomih já ulmuuh jäämih. Ohtâgin ij haalijd Anarâš aavisist suátiloostâ. Tom, mast toimâtteijee čáálá, kalga čuávvuđ loopâ räi.

Mij iskâp leđe maaŋgâpiälásiih. Mij ep pyevti jorgettiđ lostâčalluid meendu čuuvtij tiätu kuávlun, tego suátán, valastâlmân teikâ páiháláid aššijd. Mij ep meid pyevti tieđettiđ maailm tábáhtusâin 24/7-prinsiipáin. Viiđâ čalluu siisâ ohhoost ij čaavâ ubâ maailm. Tiäđust-uv tot uáinoo tääl čoođâ, et mii váimu jorgeet kielâašij piälán, já mij lep meid čáállám kielâaašijn. Loostâ kuástideijee Anarâškielâ servihân lii kielâservi.

Mij ep liččii ciävzám torjuuttáá. Fabrizio njunoštoimâtteijen lii kuáddám stuárráámuu ovdâsvástádâs aavis čalluin. Sun lii vaijaam saijeeđ puoh almostittemoornigân. Jasmina lii lamaš mii uđâs- já blogitoimâtteijen. Mun, Marja-Liisa, lam sehe čáállám mainâsijd já luuhâm artikkâlij kielâ. Majemui aigij Giellagas-instituut anarâškielâ uáppeeh láá čalâččâm uđđâsijd kurssâpargonis. Meiddei motomeh freelancer-toimâtteijeeh láá išedâm. Kielâteknologia lii lamaš mijjân šiev reŋgâ.

Anarâš aavis ij almostuu išettáá. Lieggâ kijttoseh puoh iššeest! Mij tuáivup ain ohtsâšpargo täst ovdâskulij-uv.

Kove: WOKANDAPIX (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...