Uđđâiveraketteh hyenedeh ááimu já tovâtteh tiervâsvuotâčuolmâid

Torvolâšvuotâ- já kemikaalvirgádâh Tukes arvâl, et syemmiliih pääčih ivemolsom ääigi čuođijd tuháttijd kiiluid uđđâiverakettijd áimoid. Keevâtlávt taat meerhâš miljovnijd ovtâskâs pávkkánâsâid.

Tiervâsvuotâsyergi lii huolâst uđđâiverakettijn luovâneijee amnâsijn, moh hyenedeh ááimu mottoom ááigán eromâšávt ivemolsom ääigi kaavpugkuávluin, main páččojeh ennuv raketteh. Taah amnâseh láá ulmuu tiervâsvuotân háituliih.

– Astma, eres kroonisijd taavdâid teikâ váimuvave pyecceid já smavvâ párnáid ličij vuovâs keččâđ päčimijd kukkeláá. Uánihááh-uv painâšumeh uđđâivepávkkánâsâi tuolváid sättih hyenediđ kroonisijd kepis- já váimupuácuvuođâid.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâin láá maaŋgâlágáneh kemikaaleh já metalleh, moigijn finnee iivnijd pávkkánâssáid, mut moh iä lah ulmuid tiervâsliih. Ruopsâd finnee strontiumist tâi litiumist, ruánáá finnee bariumist, violet finnee strontiumist já veeški siävutmist, ooraans finnee kalsiumist, fiskâd puátá natriumist, čuovjâd finnee veeškist, siilbâ finnee alumiinist já titanist teikâ magnesiumist.

Meid uccâ párnáid sättih šoddâđ vuoiŋâmvädisvuođah pávkkánâsâi keežild: sijjân sáttá šoddâđ kuorsâttâh, čuudâ sáttá raššoođ teikâ sij sättih fattiidâttâđ nuorvui herkibeht ko vuorâsulmuuh.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâi hááituid puáhtá ucediđ nuávditmáin kevttimááigán já -sajan kyeskee raijiittâsâid já meid velttimáin suovâsoojijd.

Käldeeh:

– Ilotulitteet heikentävät ilmanlaatua ja aiheuttavat meluhaittaa (www.sttinfo.fi)

– Vahva suositus: jätä ilotulitukset väliin vuodenvaihteessa (www.hengitysliitto.fi)

– Ilmansaasteille herkän kannattaa seurata ilotulituksia etäältä (www.ts.fi)

Kove: Svetlana (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...