Uđđâiveraketteh hyenedeh ááimu já tovâtteh tiervâsvuotâčuolmâid

Torvolâšvuotâ- já kemikaalvirgádâh Tukes arvâl, et syemmiliih pääčih ivemolsom ääigi čuođijd tuháttijd kiiluid uđđâiverakettijd áimoid. Keevâtlávt taat meerhâš miljovnijd ovtâskâs pávkkánâsâid.

Tiervâsvuotâsyergi lii huolâst uđđâiverakettijn luovâneijee amnâsijn, moh hyenedeh ááimu mottoom ááigán eromâšávt ivemolsom ääigi kaavpugkuávluin, main páččojeh ennuv raketteh. Taah amnâseh láá ulmuu tiervâsvuotân háituliih.

– Astma, eres kroonisijd taavdâid teikâ váimuvave pyecceid já smavvâ párnáid ličij vuovâs keččâđ päčimijd kukkeláá. Uánihááh-uv painâšumeh uđđâivepávkkánâsâi tuolváid sättih hyenediđ kroonisijd kepis- já váimupuácuvuođâid.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâin láá maaŋgâlágáneh kemikaaleh já metalleh, moigijn finnee iivnijd pávkkánâssáid, mut moh iä lah ulmuid tiervâsliih. Ruopsâd finnee strontiumist tâi litiumist, ruánáá finnee bariumist, violet finnee strontiumist já veeški siävutmist, ooraans finnee kalsiumist, fiskâd puátá natriumist, čuovjâd finnee veeškist, siilbâ finnee alumiinist já titanist teikâ magnesiumist.

Meid uccâ párnáid sättih šoddâđ vuoiŋâmvädisvuođah pávkkánâsâi keežild: sijjân sáttá šoddâđ kuorsâttâh, čuudâ sáttá raššoođ teikâ sij sättih fattiidâttâđ nuorvui herkibeht ko vuorâsulmuuh.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâi hááituid puáhtá ucediđ nuávditmáin kevttimááigán já -sajan kyeskee raijiittâsâid já meid velttimáin suovâsoojijd.

Käldeeh:

– Ilotulitteet heikentävät ilmanlaatua ja aiheuttavat meluhaittaa (www.sttinfo.fi)

– Vahva suositus: jätä ilotulitukset väliin vuodenvaihteessa (www.hengitysliitto.fi)

– Ilmansaasteille herkän kannattaa seurata ilotulituksia etäältä (www.ts.fi)

Kove: Svetlana (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....