Uđđâiveraketteh hyenedeh ááimu já tovâtteh tiervâsvuotâčuolmâid

Torvolâšvuotâ- já kemikaalvirgádâh Tukes arvâl, et syemmiliih pääčih ivemolsom ääigi čuođijd tuháttijd kiiluid uđđâiverakettijd áimoid. Keevâtlávt taat meerhâš miljovnijd ovtâskâs pávkkánâsâid.

Tiervâsvuotâsyergi lii huolâst uđđâiverakettijn luovâneijee amnâsijn, moh hyenedeh ááimu mottoom ááigán eromâšávt ivemolsom ääigi kaavpugkuávluin, main páččojeh ennuv raketteh. Taah amnâseh láá ulmuu tiervâsvuotân háituliih.

– Astma, eres kroonisijd taavdâid teikâ váimuvave pyecceid já smavvâ párnáid ličij vuovâs keččâđ päčimijd kukkeláá. Uánihááh-uv painâšumeh uđđâivepávkkánâsâi tuolváid sättih hyenediđ kroonisijd kepis- já váimupuácuvuođâid.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâin láá maaŋgâlágáneh kemikaaleh já metalleh, moigijn finnee iivnijd pávkkánâssáid, mut moh iä lah ulmuid tiervâsliih. Ruopsâd finnee strontiumist tâi litiumist, ruánáá finnee bariumist, violet finnee strontiumist já veeški siävutmist, ooraans finnee kalsiumist, fiskâd puátá natriumist, čuovjâd finnee veeškist, siilbâ finnee alumiinist já titanist teikâ magnesiumist.

Meid uccâ párnáid sättih šoddâđ vuoiŋâmvädisvuođah pávkkánâsâi keežild: sijjân sáttá šoddâđ kuorsâttâh, čuudâ sáttá raššoođ teikâ sij sättih fattiidâttâđ nuorvui herkibeht ko vuorâsulmuuh.

Tukes muštoot, et pávkkánâsâi hááituid puáhtá ucediđ nuávditmáin kevttimááigán já -sajan kyeskee raijiittâsâid já meid velttimáin suovâsoojijd.

Käldeeh:

– Ilotulitteet heikentävät ilmanlaatua ja aiheuttavat meluhaittaa (www.sttinfo.fi)

– Vahva suositus: jätä ilotulitukset väliin vuodenvaihteessa (www.hengitysliitto.fi)

– Ilmansaasteille herkän kannattaa seurata ilotulituksia etäältä (www.ts.fi)

Kove: Svetlana (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...