Helena läigikoorist – sämivaacâi čájáttâs Avveel kirjerááju vitriinist

Avveel kirjerááju vitriinist láá uáinimnáál sämivaacah Helena Lampisii läigikoorist. Vaccâminstâreh láá valdum sehe Taažâ já Suomâ peln. Taažâ pele vaacah láá Kuovdâkiäinust já Vaarjâgist. Suomâ pele vaacâin láá Aanaar, Ucjuuvâ já Iänoduv minstâreh.

Kirjerááju tiäđáttâs muštâl, et Helena Lampinen lii 76-ihásâš matemaattisij amnâsij lehtor Avelist. Sun lii porgâm kuhháá maaŋgâin škoovlâin Ruávinjaargâst Ucjuuvâ räi sehe vuáđuškoovlâin já nube tääsi oppâlágádâsâin.

Kođđeem Helena Lampinen lii oppâm Elsa-enistis jo uccen. Sun lii ain lijkkum kietâtuojijd. Škoovlâst suu tyejiárvusäännin lâi ain love. Pärnin sun ain kuárui nukepihtâsijd já kuuđij vaacâid. Čájáttâsâst fáárust leijee kuobžâst lii-uv pajalist ohtâ Helena pärnivuođâ virkkaamijn. Vuosmuid sämivacâidis sun kuuđij enijnis jo vuálá loveihásâžžân.

Mottoom kooskâst Helena ooinij Aanaar kuávlu mätkitiäđáttâsâst kove vaacâin. Sun seelvâtškuođij toi minstâr já iiskâi kođđeeđ siämmáámuđusijd. Sun uusâi tiäđuid ain uđđâ minstârijn. ”Ko kuuđij muáddi čalme nubenáál, te šoodâi ain uđđâ vaccâ”, sun čielgee tiäđáttâs mield. Laapi kuávlu vaccâminstârijd sun lii uuccâm loostâin já kiirjijn já meid eres almolijn käldein, meid Laapi läänihaldâttuv arkkâduvâin. Vaacâid sun lii kođđáám jieijâs illoon, ij vyebdimân. Sämivaacâin sun lijkkoo ivnijd já toi hammiimân. Peeivi škovlâpargoi maŋa šoodâi rávhálâš vuoiŋâstempuddâ kođedijn. Iäláttâsân sirdum maŋa sust lii lamaš čuuvtij eenâb äigi kođemân.

Suu ivnáás vaccâtyejeh láá uáinimnáál Avveel kirjerááju vitriinist ain vyesimáánu 14. peeivi räi.

Käldee:

– Helenan lankakorista – lapinlapasten näyttely 14.5.2023 saakka Ivalon kirjaston vitriini-ikkunassa (www.inari.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...