Helena läigikoorist – sämivaacâi čájáttâs Avveel kirjerááju vitriinist

Avveel kirjerááju vitriinist láá uáinimnáál sämivaacah Helena Lampisii läigikoorist. Vaccâminstâreh láá valdum sehe Taažâ et Suomâ peln. Taažâ pele vaacah láá Kuovdâkiäinust já Vaarjâgist. Suomâ pele vaacâin láá Aanaar, Ucjuuvâ já Iänoduv minstâreh.

Kirjerááju tiäđáttâs muštâl, et Helena Lampinen lii 76-ihásâš matemaattisâš amnâsij lehtor Avelist. Sun lii porgâm kuhháá maaŋgâin škoovlâin Ruávinjaargâst Ucjuuvâ räi sehe vuáđuškoovlâin et nube tääsi oppâlágádâsâin.

Kođđeem Helena Lampinen lii oppâm Elsa-enistis jo uccen. Sun lii ain lijkkum kietâtuojijd. Škoovlâst suu tyejiárvusäännin lâi ain love. Pärnin sun ain kuárui nukepihtâsijd já kuuđij vaacâid. Čájáttâsâst fáárust leijee kuobžâst lii-uv pajalist ohtâ Helena pärnivuođâ virkkaamijn. Vuosmuid sämivacâidis sun kuuđij enijnis jo vuálá loveihásâžžân.

Mottoom kooskâst Helena ooinij Aanaar kuávlu mätkitiäđáttâsâst kove vaacâin. Sun seelvâtškuođij toi minstâr já iiskâi kođđeeđ siämmáámuđusijd. Sun uusâi tiäđuid ain uđđâ minstârijn. ”Ko kuuđij muáddi čalme nubenáál, te šoodâi ain uđđâ vaccâ”, sun čielgee tiäđáttâs mield. Laapi kuávlu vaccâminstârijd sun lii uuccâm loostâin já kiirjijn já meid eres almolijn käldein, meid Laapi läänihaldâttuv arkkâduvâin. Vaacâid sun lii kođđáám jieijâs illoon, ij vyebdimân. Sämivaacâin sun lijkkoo ivnijd já toi hammiimân. Peeivi škovlâpargoi maŋa šoodâi rávhálâš vuoiŋâstempuddâ kođedijn. Iäláttâsân sirdum maŋa sust lii lamaš čuuvtij eenâb äigi kođemân.

Suu ivnáás vaccâtyejeh láá uáinimnáál Avveel kirjerááju vitriinist ain vyesimáánu 14. peeivi räi.

Käldee:

– Helenan lankakorista – lapinlapasten näyttely 14.5.2023 saakka Ivalon kirjaston vitriini-ikkunassa (www.inari.fi)

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...