Lávvárduv já pasepeeivi koskâsâš ijjâ lii täsniluččiimij ijjâ

Lávvárduv já pasepeeivi koskâsâš ijjâ lii täsniluččiimij ijjâ Euroopist. Talle puáhtá puorijn luhhoin uáiniđ täsniluččiimijd päljis čolmijgijn. Taan tove aktiivlâžžân láá Lyrideh, moh láá táválávt viehâ huámmášmettum meteorčagge. Toh kuittâg láá jyehi ive tai peivij uáinimnáál. Lyridij uáinim looppât ain meteorskihtejeijei kiđđâpaje. Täsniluččiimij pyeremus aiccâmäigi lii iđedisiijâ, já talle olmooščalme sáttá aiccâđ joba kutnubáloh täsniluččiimid tiijmest. Motomij oskomušâi mield täsniluččim ääigi puáhtá tuáivuđ – já amahân te tuoivuuh sättih olášuđ-uv, ko peri tiptá tuoivuidis jieijâs tiättun.

Tyellitälli täsniluččiimeh uáinojeh pirrâ ive, ko peri lii tuárvi sevŋâd. Cuáŋuimáánu iijah älgih leđe jo tavemuu Suomâst viehâ čuovâdeh. Jyehi ive mottoom almesundeest uáinojeh eenâb-uv täsniluččiimeh. 

Meteoreh kočoduvvojeh sämikielân luččejeijee täsnin. Meteoreh láá smavvâ keđgipitáh, moh pyelih áimukeerdist. Toh kaččeh korrâ liävttoin áimukiärdán, já tast šadda kahheem, mon keežild komovuotân kaččee lyeni acâkkistškuátá. Talle uáinoo olmooščaalman täsniluččim. Lyridij tááhust koččâmuš lii meteorčaggeest, mii suullân siämmáá ääigi lii uáinusist siämmáá kuávlust. 

Lyridij juávkku lii finnim noomâs lyyra täsnikovosist, já tot lii puárásumos tubdum meteorjuávkku. Meteoreh áiccojii suullân 2 600 ihheed tassaaš vuosmuu keerdi. Lyridij meteoreh láá kirkkâdeh, motomin nuuvt kirkkâdeh, et toh hämmejeh tullâpáálu. Meteor lii talle tullâpállu, jis tot lii kirkkâdub ko Venus-plaaneet, mii lii täsnialme kirkkâdumos plaaneet.  

Käldeeh:

– Meteorit – Huhtikuu 2023 (www.ursa.fi)

– Vannacht mogelijk tientallen ’vallende sterren’ te zien met blote oog (nos.nl)

Kove: OpenClipart-Vectors (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...