Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ mield kriittisâš. Pyeccei juávhust láá meid tuáhtáreh já pyecceitipšooh.
WHO mield Nipah-tavdâ lii nähkisuájái levâttem virustavdâ. Tot puáhtá njuámmuđ ulmuid puáccám ellei tego nähkisuájái teikâ šovij peht teikâ purrâmušâst, mii lii nyeskidum ellei čuulgâst, kuužâst teikâ pooškâin.
Virus puáhtá njuámmuđ meid aldaaš kontaktist puáccám ulmui peht, mut taat lii WHO mield härvinub.
Tavdâmeerhah älgih távjá aakuutlijn vuoiŋâmuáli-infektioin. India tiervâsvuotâministeriö X-almostitmist muštâluvvoo, et virus tavdâmeerhah mulsâšuddeh kumeštâsâst já uáivipohčâsist vuoiŋâmvädisvuođáid já neurologisáid komplikaatioid. Virus viärráámus komplikaatio lii vuoiŋâškuddum, mii puáhtá leđe jiegâvarâlâš, muštâl WHO.
Taavdâ njuámmumäigi lii koskâmiärálávt 4–14 pirrâmpeivid, mut WHO mield joba 45 pirrâmpeeivi njuámmumäigi lii raportistum.
The Independent ‑loostâ mield India iská estiđ virus levânem. Lostâ čuujoot páihálii median, mon mield aainâs-uv čyeti olmožid láá meridum päikkikaranteenân.
Njuámmum finnim ulmuuh láá tipšoost pyecceiviäsui Viestâr-Bengal uásivääldi uáivikaavpugist Kolkatast.
Nipah-virusepidemiain Bangladeshist, Malesiast já Singaporest taavdân jäämmim lii lamaš joba 40–100 prooseent kooskâst. Jämimân vaaigut eromâšávt tot, mon tooláá tavdâ kávnoo já mon pyereh máhđulâšvuođah tiätu kuávluin láá taavdâ tipšomân.
The Times of India mield tuáhtáreh ávžojeh páihálijd ulmuid velttiđ enâmist kavnum teikâ nähkisuájái jurssem heđâlmijd. Puoh heđâlmijd kolgâččij meid poossâđ pyereest ovdil toi puurrâm.
Nipah-virusinfektion ij lah vala puáhuttâs.
Käldeeh:
– Intiassa on puhjennut Nipah-epidemia – vielä ei tiedetä, leviääkö virus ihmisestä toiseen (yle.fi)
– Nipah virus infection: Avoid eating date palm sap, fallen/ bitten fruits, warns doctor (timesofindia.indiatimes.com)
– Nipah virus outbreak in India triggers Asia airport screenings (www.bbc.com)
Kove: NIAID (Wikimedia Commons)