Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist nuubán love sekuntist mon ääigi peri. Eres EU-enâmijn já Euroop ekonomiakuávlu enâmijn huáppusirdem ferttee leđe máhđulâš majemustáá 9.7.2027.

Mäksim huáputtem lasseen paaŋkih täärhistškyetih, ete máávsu finnejeijee nommâ västid tom noomâ, mii lii merkkejum tilinumerân. Jis nommâ ij lah siämmáš, te paŋkki almoot ääšist. Äššigâs puáhtá ain mäksiđ, mutâ talle ovdâsvástádâs máávsust sirdâšuvá äššigâsân. Jis nommâ lii masa siämmáš, te paŋkki muštâl tili omâsteijee virgálii noomâ.

Finanssiala ry mäksimäššitobdee Miia Zitting tiädut, ete viermipaaŋki almottâs ij koolgâ sehhiđ táájutmân. Tot lii paaŋki toimâ, mon ulmen lii pyerediđ mäksim torvolâšvuođâ.

Zitting iätá, ete äššigâs kannat leđe várugâs, jis tiäđuh iä västid nubijdis.

– Jis tun jieh tieđe suujâ noomâi iäroid, te kannat väldiđ ohtâvuođâ máávsu finnejeijei, tego reekkig vuolgâtteijei, já tärhistiđ tiäđuid. Koijâd ääši eidu máávsu finnejeijest, ele paaŋkist, Zitting muštâl.

Reekkig vuolgâtteijeeh kannatteh-uv visásmittiđ, ete mäkseeh tietih máávsu finnejeijee virgálii noomâ, mii lii merkkejum tili omâsteijen. Ovdâmerkkân irâttâsâi markkânistemnommâ sáttá leđe uáli jo ereslágán ko paaŋki tiäđuin leijee nommâ.

Käldee:

Euroopan laajuinen muutos verkkopankkimaksamisessa – tämä kaikki muuttuu tällä viikolla (www.finanssiala.fi)

Kove: Euroop union (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...