Anarâš aavis njunoščallust čallui tast, et kielâpiervâlijn láá pááccám Anarâškielâ seervi táálun kirjeh, maid kielâpiervâlpargeeh láá jiejah jurgâlâm piervâl muádilov toimâive ääigi. Taah kirjeh iä lah kuássin almostittum, pic suomâkielâlii teevstâ oolâ lii lijmejum sämikielâg tekstâ. Tágáreh materiaaleh láá šoddâm etitiileest, ko mihheen luhâmušâid ij lah lamaš. Tääl tágárijn jurgâlum kiirjijn lii rahtum listo, já Anarâškielâ servi iirât pieijâđ joton proojeekt, vâi jo jurgâlum kiirjijd puávtáččij almostittiđ. Taah kirjeh láá lamaš muáddi pitá, ohtâ pittá kirjeest jyehi piervâlân.
Anarâškielâ servi ocá tääl kirjij algâalgâlijd jurgâlusâid. Toi kavnum šiäštá ääigi, tastko teevstâ ij talle taarbâš uđđâsist čäälliđ ige skannađ. Uási lii-uv jo kavnum. Jis tuu mašinist láá kirjeh, maid tun lah motomin jurgâlâm, te liččih-uv nuuvt pyeri já toimâttiččih taid seervi mediapargei Valtteri Valkeapolkun (valtteri.valkeapolku@tutanota.com)? Talle kiirjijd puáhtá njuolgist pieijâđ kielâtäärhistmân, mii lii ain táválâš pargoproosees kirjij almostittem ohtâvuođâst. Servi ferttee meid väldiđ ohtâvuođâ kirjij kuástideijeid já koijâdiđ love kirjij almostitmân. Vyerdimist lii, et kirjij luuvijn ferttee mäksiđ maidnii, já meid kirjij teddilem máksá. Anarâškielâ servi usâškuát ruuđâ tágárij masa jo valmâš kirjij kuástidmân. Ij lah pyeri tot, et porgum pargo mana huukán ige totkin, et párnái luuhâmvuárkká paifakkist káržu.
Mondiet luuhâđ párnáid já párnáigijn?
Lukukeskus mield jiänusân luuhâm lii hävskis vyehi viettiđ ääigi oovtâst. Páárnáš uáppá maailmijn já mainâsijn, já sun puáhtá uápásmiđ hävskis persovnáid já huáđđoid. Páárnáš uáppá kiirjijn meid uđđâ saanijd. Já ko kirjeh láá uáppáseh jo uccen, te škoovlâst-uv lii ain älkkeb väldiđ kirje kietân já máttááttâllâđ luuhâđ. Luuhâm tuárju meid eres táiđui ovdánmist, tego matematiikist, vieres kielâi oppâmist já sárnumân hárjuttâlmist.
Luuhâm kalga treenađ jyehi avveest, meid rävisolmožin. Olmooš uáppá šiev já njyebžilis lohhen toin naalijn, et sun lohá puohlágánijd teevstâid, moh láá sehe uánihááh já kuheh. Maaŋgâs eteh, et sämikielân luuhâm lii nuuvt hiđes. Talle lii älkkeemus algâttiđ uánihâš tevstâigijn já sirduđ kuhebijd já váddásub tevstáid tađe mield ko luuhâmtáiđu puárrán. Lii älkkeb luuhâđ vaartâ jyehi peeivi ko tiijme verd ohtii ohhoost. Ko olmooš lohá tuárvi, te sun vissásávt huámmáš jieijâs ovdánem. Já tom kal kannat porgâđ: Ij lah kiässán pyeri tot, jis anarâškielâ sárnooh loheh kielâ meendu hitásávt já hyeneeht.
Luuhâm ij kuittâg lah kiässán hirmâd movtijdittee, jis ilddest láá valjimnáál tuše muáddi kirje. Lii tehelâš, et párnái luhâmušâst lii valjimvääri já et kirjeh láá älkkeht finniimist. Puorij mainâsijgijn puáhtá älkkeht makkuuttiđ jieijâs, já párnáigijn puáhtá meid sárnudiđ kiirjijn.
Kuástidem uáinust lii jotelub jurgâliđ kiirjijd ko jieš taid čäälliđ, mutâ tot-uv äigi lii vissásávt puátimin, et anarâškielân čallum kirjeh-uv puátih. Taan ivehân lii jo almostuumin párnái mainâsantologia, mast láá maaŋgâ čällee čäällim mainâseh. Já meid tun jieš puávtáh mainâsijd čäälliđ. Tallehân toh puohâi illoon šaddeh.
Kove: Marja-Liisa Olthuis