Laapi pyereest­vaijeem­kuávlu uárnee sämikielâlij párnái huolâtteijeid káidus­teivâdmijd čohčâmáánust

Laapi pyereestvaijeemkuávlu uárnee čohčâmáánust nelji teivâdem puohháid Suomâst ässee huolâtteijeid, kiäid kyeskih sämikielâlii párnáá šoddâm, ovdánem teikâ kielâ‑ já identiteetkoččâmušah. Meid vyerdee vaanhimeh sehe perruuh, kiäi argâkiellân ij lah sämikielâ, láá tiervâpuáttám. Teivâdmijn puáhtá sárnuđ pajekielâ já suomâkielâ.

Káidusjuávkku fáálá huolâtteijeid äššitobdeetiäđuid, keevâtlijd oonâid aargân sehe viärdásâštorjuu já ávus savâstâllâm. Ulmen lii nonniđ párnáá koskâvuođâ jieijâs kielân já kulttuurân sehe adeliđ torjuu šoddâmân já ovdánmân. Äššitobden fáárust lává sämikielâlâš sárnumterapeut Teija Kaartokallio já sämipeerâstivrejeijee Heta Inkinen.

Teivâdmeh uárnejuvvojeh káidusin Teams-ohjelm peht ain tijme 17.30–18.30 čuávuvái peeivij já fádáiguin:

– ko 3.9. párnáá kulttuuridentiteet tuárjum (Heta Inkinen)

– ko 10.9. vyeliškovlâlii jieštoimâm tuárjum (Heta Inkinen)

– ko 17.9. párnáá táválâš kielâovdánem maaŋgâkielâlii pirrâsist (Teija Kaartokallio)

– tu 25.9. sämikielâlii párnáá kielâovdánem tuárjum já perruu kielâvaljiimeh (Teija Kaartokallio).

Teivâdmeh láá nuuvtá, mutâ toid kalga kuittâg almottâttâđ. Almottâttâm lii áávus porgemáánu 25. peeivi räi. Almottâttâmluámáttâh kávnoo taan liiŋkâ já taan QR-koodi peht. Uásálistiđ puáhtá jo-uv puoh teivâdmáid tâi valjiđ olssis hiäivulumosijd fáádáid. Liŋkkâ teivâdmân vuolgâttuvvoo majemustáá kyehti peeivi ovdil teivâdem.

Lasetiäđuid teivâdmijn uážžu sämikielâlij digipalvâlusâi ovdedem sundáttellest Iiris Johansen-Suopajärvist (+358 40 485 5876; iiris.johansen-suopajarvi@lapha.fi). Haahâ lii uáinusist sosiaallii media palvâlusâin Instagramist (@lapha_saame) já Facebookist (Lapin Hyvinvointialueen saamenkieliset ja -kulttuurinmukaiset palvelut).

Laapi pyereestvaijeemkuávlu – Sämikielâlij digipalvâlusâi ovdedem -haahâ

Kove: StockSnap (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...