Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst.

Ovdil kielâpargo tuše vuálá čyeđe evnišlaajâst lâi suomâkielâlâš nommâ. Tääl uđđâ virgálii noomâ ožžuu 644 šlaaijâd. Ton lasseen tagareh puáris šlajânoomah, moh lijjii kuheh já vaigâdeh mušteđ, muttojii.

Noomâi uđâsmittem tyehin lii lamaš aktiivlij puđâldeijei tuoivâ toohâđ älkkeebin evnišlaajâi aiccâm. Šaddoin já njomâtteijein láá lamaš suomâkielâliih noomah jo kuhháá, mut eevnijn noomah láá váilum. Noomâi rähtimpargoost kiävttojii almoliih njuolgâdusah, moi mield suomâkielâš nommâ kolgâččij kuvviđ šlaajâ olgohäämi, eellimpirrâs, lattim teikkâ kuávlu, kost tot tiättoo.

Suomâ eevnij uđâsmittum noomah kávnojeh Suomâ šlajâtiätukuávdáá Laji.fi-tiätuvuáđust. Tiätuvuáđun lii meid merkkejum jyehi šlaajâ uhkevuálásâšvuotâluokka.

”Noomâi uđâsmittem lii lamaš korrâ pargo, tastko tääl rahtum noomah siäiluh já vuáháduveh suomâkielâst nuuvt pyereest, et toh kiävttojeh vala maaŋgâi čuođij iivij keččin-uv”, iätá evniäššitobdee Timo Pajunen Helsig ollâopâttuv luándutieđâlii kuávdášmuseost.

Evniäššitobdeeh láá vääniht, já tondiet táválij ulmui aiccâmušah tarbâšuvvojeh evnišlaajâi čuávvum toorjân. Tuurku ollâopâttuv totkee já evnipargojuávhu čällee Riikka Elo muštâl, ete luándu aicâdem lii taan ääigi älkkee. Jieškote-uvlágáneh moobiilheiviittâsah taheh máhđulâžžân vuorkkiđ kuuvijd sehe äigi- já sajetiäđuid. Elo tuáivu, ete älkkees suomâkielâliih evninoomah ovdedeh evnipuđâldâs já -tutkâmuš puátteevuođâst. ”Mii ulmen lii movtijdittiđ luándust jotteid dokumentistiđ aktiivlávt eevnijd, vâi mij finnip äigikyevdilis tiäđuid šlaajâin já soojijn, kost toh iälusteh.”

Käldee:

– Tässä ovat pikkurosvokki, taigaristikki ja kaarnakätkötti: hämähäkit saivat uudet suomenkieliset nimet (www.ts.fi)

Kove: Balles2601 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...