HIV-njuámumân já ton tiipšon lohtâseijee tiäđuin láá ain vááijuvvuođah

Pasepeeivi juovlâmáánu 1. peeivi viettui Maailm AIDS-peivi, mon teeman lâi ”Valjii vuoigâdvuođâi kiäinu”. Taat teema tiädut olmoošvuoigâdvuođâi merhâšume HIV- já AIDS-pargoost.

”Puohâin kalga leđe vuoigâdvuotâ HIV muuneeldestimân, testaamân já tiipšon pesâmân tast huolâhánnáá, maggaar sosiaallâš tâi ekonomisâš status, tuávááš tâi enâmistorroomstatus ulmust lii”, iätá Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs eromâštotkee Kirsi Liitsola THL tiäđáttâs mield.

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs tiäđáttâs mield Suomâ lii luhostum pyereest HIV-njuámumij tipšoost já epidemia haaldâšmist. HIVân já ton tiipšon lohtâseijee tiäđuin láá liijká ain vááijuvvuođah nuuvt tiervâsvuotâtipšoost ko ubâ ohtsâškoddeest-uv. Tiäđui váilum sáttá tovâttiđ palo já stigmaid. Tot sáttá meiddei äjittiđ HIV-teestân vyelgim já tipšo algâttem.

HIV-infektion lii pehtilis tipšo, mii taha máhđulâžžân tiervâs já tavdâmerhâttes eellim HIV-njuámmum finnim ulmui. Tot iästá meid virus njuámmum iärásáid.

Euroop tavdâiestim- já kocceemkuávdáá ECDC ive 2024 koijâdâllâm mield 74 prosentid tiervâsvuotâtipšo pargein Suomâst tiettii, et luhostum HIV-tipšo meddâlist njuámmumriiskâ seeksist. Västideijein kuittâg vááijuv peeli tiettii muuneeldestee HIV-njuámumist syeijejeijee táálhudmist ađai prepist.

Meid táválij ulmui tiäđuid HIVist lii tárbu lasettiđ. Masaba puohah tiettii, et HIV sáttá njuámmuđ suoijiihánnáá seeksist, mut tuše jyehi viiđâd västideijee tieđij, et šiev HIV-tipšoost leijee olmooš ij njuámut HIV suoijiihánnáá seeksistkin. Jyehi niäljád ulmust lâi puástutiätu tast, et HIV-njuámmum finniiččij cummâlušmáin-uv. Joba 74 prosentid västideijein ij máhđulávt álgáččii parâkoskâvuotân taggaar ulmuin, kiäst lii HIV-njuámmum.

”Rievtis tiätu HIVist já ton tipšommáhđulâšvuođâin iššeed ucediđ munekááduid, avžut testaamân já tiipšon vyelgimân já siämmást meid tuárju epidemia lopâttem”, iätá eromâštotkee Liitsola.

OA HIV- já AIDS-ohjelm (UNAIDS) ulmen lii meddâlistiđ HIV já AIDS tovâttem uhke aalmugtiervâsvuotân majemustáá ive 2030.

HIV-epidemia puáhtá čuávvuđ 95–95–95-ulmij tuottânšoddâmáin. Ulmij miäldásávt 95 prosentid HIV-positiivlijn ulmuin tietih njuámmumstis, 95 prosentid sist láá táálhudmist já sist 95 prosentist tipšopuáđus lii pyeri.

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs aalmugláid kvaliteetregisteráid kullee HIV-register tiäđui mield Suomâ lii juksâm 95–95–95-uulmijd ive 2023, mii meerhâš, et njuámmum finnim ulmui tipšo já epidemia haldâšem láá šiev tiileest.

Šiev tile paijeentoollâm váátá kuittâg juátkojeijee pargo já čonnâsume OA ulmijd, moh lohtâseh olmoošvuoigâdvuođâi nonniimân já HIV vuástásii pargo estui meddâlistmân.

Käldee:

– Suomi on saavuttanut YK:n tavoitteet hivin hoidossa, mutta hiviin liittyvissä tiedoissa on yhä puutteita (thl.fi)

Kove: Mohamed Hassan (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...

Šoŋŋâdâh­tietteeh várut­teh eromâš korrâ El Niño čuávu­mu­šâin

Climate Impact Lab ‑tutkâmušjuávhu šoŋŋâdâhtietteeh ennusteh raportistis, et taan ive kesimáánust puáttee ive kuovâmáánu räi sättih jäämmiđ joba nyevt 450 000 olmožid El Niño ‑šoŋŋâalmoon tovâttem korrâ...