HIV-njuámumân já ton tiipšon lohtâseijee tiäđuin láá ain vááijuvvuođah

Pasepeeivi juovlâmáánu 1. peeivi viettui Maailm AIDS-peivi, mon teeman lâi ”Valjii vuoigâdvuođâi kiäinu”. Taat teema tiädut olmoošvuoigâdvuođâi merhâšume HIV- já AIDS-pargoost.

”Puohâin kalga leđe vuoigâdvuotâ HIV muuneeldestimân, testaamân já tiipšon pesâmân tast huolâhánnáá, maggaar sosiaallâš tâi ekonomisâš status, tuávááš tâi enâmistorroomstatus ulmust lii”, iätá Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs eromâštotkee Kirsi Liitsola THL tiäđáttâs mield.

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs tiäđáttâs mield Suomâ lii luhostum pyereest HIV-njuámumij tipšoost já epidemia haaldâšmist. HIVân já ton tiipšon lohtâseijee tiäđuin láá liijká ain vááijuvvuođah nuuvt tiervâsvuotâtipšoost ko ubâ ohtsâškoddeest-uv. Tiäđui váilum sáttá tovâttiđ palo já stigmaid. Tot sáttá meiddei äjittiđ HIV-teestân vyelgim já tipšo algâttem.

HIV-infektion lii pehtilis tipšo, mii taha máhđulâžžân tiervâs já tavdâmerhâttes eellim HIV-njuámmum finnim ulmui. Tot iästá meid virus njuámmum iärásáid.

Euroop tavdâiestim- já kocceemkuávdáá ECDC ive 2024 koijâdâllâm mield 74 prosentid tiervâsvuotâtipšo pargein Suomâst tiettii, et luhostum HIV-tipšo meddâlist njuámmumriiskâ seeksist. Västideijein kuittâg vááijuv peeli tiettii muuneeldestee HIV-njuámumist syeijejeijee táálhudmist ađai prepist.

Meid táválij ulmui tiäđuid HIVist lii tárbu lasettiđ. Masaba puohah tiettii, et HIV sáttá njuámmuđ suoijiihánnáá seeksist, mut tuše jyehi viiđâd västideijee tieđij, et šiev HIV-tipšoost leijee olmooš ij njuámut HIV suoijiihánnáá seeksistkin. Jyehi niäljád ulmust lâi puástutiätu tast, et HIV-njuámmum finniiččij cummâlušmáin-uv. Joba 74 prosentid västideijein ij máhđulávt álgáččii parâkoskâvuotân taggaar ulmuin, kiäst lii HIV-njuámmum.

”Rievtis tiätu HIVist já ton tipšommáhđulâšvuođâin iššeed ucediđ munekááduid, avžut testaamân já tiipšon vyelgimân já siämmást meid tuárju epidemia lopâttem”, iätá eromâštotkee Liitsola.

OA HIV- já AIDS-ohjelm (UNAIDS) ulmen lii meddâlistiđ HIV já AIDS tovâttem uhke aalmugtiervâsvuotân majemustáá ive 2030.

HIV-epidemia puáhtá čuávvuđ 95–95–95-ulmij tuottânšoddâmáin. Ulmij miäldásávt 95 prosentid HIV-positiivlijn ulmuin tietih njuámmumstis, 95 prosentid sist láá táálhudmist já sist 95 prosentist tipšopuáđus lii pyeri.

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs aalmugláid kvaliteetregisteráid kullee HIV-register tiäđui mield Suomâ lii juksâm 95–95–95-uulmijd ive 2023, mii meerhâš, et njuámmum finnim ulmui tipšo já epidemia haldâšem láá šiev tiileest.

Šiev tile paijeentoollâm váátá kuittâg juátkojeijee pargo já čonnâsume OA ulmijd, moh lohtâseh olmoošvuoigâdvuođâi nonniimân já HIV vuástásii pargo estui meddâlistmân.

Käldee:

– Suomi on saavuttanut YK:n tavoitteet hivin hoidossa, mutta hiviin liittyvissä tiedoissa on yhä puutteita (thl.fi)

Kove: Mohamed Hassan (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...