Saga Vanninen lii vuáittám MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist

Syemmilâš 20-ihásâš Saga Vanninen lii vuáittám pasepeivieehid MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist Glasgow hallikištoin. Vanninen čokkij viiđâ šlaajâst ohtsis 4 677 čyegisid, mii lii meiddei uđđâ Suomâ ulâttâs. Taat miitaal lii Suomâ nubbe miitaal MM-hallikištoin čoođâ aigij já siämmást meid vuosmuš nisonij miitaal. Vuosmuu miitaal vuoitij kuulauigâdeijee Mika Halvari, kote vuoitij kole Barcelonast ive 1995. Kole Glasgowist viiđâ šlaajâ valdâlmist vuoitij 4 773 čuággáin belgialâš Noor Vidts, kote vuoitij jo nube tove MM-kole maŋaluvâi. Proonsi vuoitij Vuáládâhenâmij Sofie Dokter 4 571 čuággáin.

Vannisii miitaal ivne visásmui majemuu šlaajâst, 800 meetter kaččâmist, mast sun poođij kávcádin jieijâs persovnlijn ulâttâssáin aigijn 2:20.54.

Vuosmuu šlaajâst, 60 meetter äiđikaččâmist, Vanninen poođij nubben Ovtâstum staatâi Chari Hawkins maŋa. Vannisii äigi 8:33 lâi čiččâdin pyeremus.

Alodâhnjuškiimist Vanninen lâi kuálmád puátusáin 1,79 m. Suu ovdiibeln láin Bianca Salming puátusáin 1,82 m já Belgia Noor Vidts puátusáin 1,79 m.

Kuulauigâdmist Vanninen finnij puoh pyeremuu puáttus, já sun pajanij taan šlaajâ ääigi njunošsajan kuulmâ šlaajâ maŋa. Vanninen jieš muštâlij, et sust lâi taan maŋa šiev fiilis kišto ovdánmist.

Kukkodâhnjuškiimist sun njuškij 6,41 m, já tain puátusáin sun lâi šlaajâst nubbe. Suu ovdiibeln lâi belgialâš Vidts, kote njuškij majemuin njuškimkerdijn 6,50 m.

Vanninen muštâlij Yle TV -sahhiittâlmist, et äiđikaččâmist suu vuolgâ ij lamaš hirmâd pyeri já et alodâhnjuškim luhostui pyereest. Eres šlaajah lijjii suu mielâst vuáđušlaajah, já 800 meetter kaččâmist sun irâttij visásmittiđ mitalis. Taan šlaajâst Vanninen kaačâi jieijâs ulâttâs 2:20.54 já lâi káávcád.

Vanninen lii meid kulmii väljejum ive nuorâ valastâllen.

Käldee:

– MM-hopeaa! Saga Vanninen, 20, räväytti jymypaukun – moninkertaista urheiluhistoriaa (yle.fi)

Kove: Erik van Leeuwen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...