Saga Vanninen lii vuáittám MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist

Syemmilâš 20-ihásâš Saga Vanninen lii vuáittám pasepeivieehid MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist Glasgow hallikištoin. Vanninen čokkij viiđâ šlaajâst ohtsis 4 677 čyegisid, mii lii meiddei uđđâ Suomâ ulâttâs. Taat miitaal lii Suomâ nubbe miitaal MM-hallikištoin čoođâ aigij já siämmást meid vuosmuš nisonij miitaal. Vuosmuu miitaal vuoitij kuulauigâdeijee Mika Halvari, kote vuoitij kole Barcelonast ive 1995. Kole Glasgowist viiđâ šlaajâ valdâlmist vuoitij 4 773 čuággáin belgialâš Noor Vidts, kote vuoitij jo nube tove MM-kole maŋaluvâi. Proonsi vuoitij Vuáládâhenâmij Sofie Dokter 4 571 čuággáin.

Vannisii miitaal ivne visásmui majemuu šlaajâst, 800 meetter kaččâmist, mast sun poođij kávcádin jieijâs persovnlijn ulâttâssáin aigijn 2:20.54.

Vuosmuu šlaajâst, 60 meetter äiđikaččâmist, Vanninen poođij nubben Ovtâstum staatâi Chari Hawkins maŋa. Vannisii äigi 8:33 lâi čiččâdin pyeremus.

Alodâhnjuškiimist Vanninen lâi kuálmád puátusáin 1,79 m. Suu ovdiibeln láin Bianca Salming puátusáin 1,82 m já Belgia Noor Vidts puátusáin 1,79 m.

Kuulauigâdmist Vanninen finnij puoh pyeremuu puáttus, já sun pajanij taan šlaajâ ääigi njunošsajan kuulmâ šlaajâ maŋa. Vanninen jieš muštâlij, et sust lâi taan maŋa šiev fiilis kišto ovdánmist.

Kukkodâhnjuškiimist sun njuškij 6,41 m, já tain puátusáin sun lâi šlaajâst nubbe. Suu ovdiibeln lâi belgialâš Vidts, kote njuškij majemuin njuškimkerdijn 6,50 m.

Vanninen muštâlij Yle TV -sahhiittâlmist, et äiđikaččâmist suu vuolgâ ij lam hirmâd pyeri já et alodâhnjuškim luhostui pyereest. Eres šlaajah lijjii suu mielâst vuáđušlaajah, já 800 meetter kaččâmist sun irâttij visásmittiđ mitalis. Taan šlaajâst Vanninen kaačâi jieijâs ulâttâs 2:20.54 já lâi káávcád.

Vanninen lii meid kulmii väljejum ive nuorâ valastâllen.

Käldee:

– MM-hopeaa! Saga Vanninen, 20, räväytti jymypaukun – moninkertaista urheiluhistoriaa (yle.fi)

Kove: Erik van Leeuwen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...