Saga Vanninen lii vuáittám MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist

Syemmilâš 20-ihásâš Saga Vanninen lii vuáittám pasepeivieehid MM-siilbâ nisonij viiđâ šlaajâ valdâlmist Glasgow hallikištoin. Vanninen čokkij viiđâ šlaajâst ohtsis 4 677 čyegisid, mii lii meiddei uđđâ Suomâ ulâttâs. Taat miitaal lii Suomâ nubbe miitaal MM-hallikištoin čoođâ aigij já siämmást meid vuosmuš nisonij miitaal. Vuosmuu miitaal vuoitij kuuláoigee Mika Halvari, kii vuoitij kole Barcelonast ive 1995. Kole Glasgowist viiđâ šlaajâ valdâlmist vuoitij belgialâš Noor Vidts 4 773 čuággáin, kii vuoitij jo nube tove MM-kole maŋaluvâi. Proonsi vuoitij Vuáládâhenâmij Sofie Dokter 4 571 čuággáin.

Vannisii miitaal ivne visásmui majemuu šlaajâst, 800 meetter kaččâmist, mast sun poođij kávcádin jieijâs persovnlijn ulâttâssáin aigijn 2:20.54.

Vuosmuu šlaajâst, 60 meetter äiđikaččâmist, Vanninen šoodâi nubben Ovtâstum staatâi Chari Hawkins maŋa. Vannisii äigi 8:33 lâi čiččâdin pyeremus.

Alodâhnjuškiimist Vanninen lâi kuálmád puátusáin 1,79 m. Suu ovdiibeln láin Bianca Salming puátusáin 1,82 m já Belgia Noor Vidts puátusáin 1,79 m.

Kuulá uigâmist Vanninen finnij puoh pyeremuu puáttus, já sun pajanij taan šlaajâ ääigi njunošsajan kuulmâ šlaajâ maŋa. Vanninen jieš muštâlij, et sust lâi taan maŋa šiev fiilis kišto ovdánmist.

Kukkodâhnjuškiimist sun njuškij 6,41 m, já táin puátusáin sun lâi šlaajâst nubbe. Suu ovdiibel noomâi Belgia Vidts, kii njuškij majemuin njuškimkerdijn 6,50 m.

Vanninen muštâlij YLE TV -sahhiittâlmist, et äiđikaččâmist suu vuolgâ ij lam hirmâd pyeri já et alodâhnjuškim luhostui pyereest. Eres šlaajah lijjii suu mielâst vuáđušlaajah, já 800 meetter kaččâmist sun irâttij visásmittiđ mitalis. Taan šlaajâst Vanninen kaačâi jieijâs ulâttâs 2:20.54 já lâi káávcád.

Vanninen lii meid kulmii väljejum ive nuorâ valastâllen.

Käldee:

– MM-hopeaa! Saga Vanninen, 20, räväytti jymypaukun – moninkertaista urheiluhistoriaa (yle.fi)

Kove: Erik van Leeuwen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...