Antarktis nanamist lii kavnum vuossâmuu keerdi H5N1-virus, mii toovât loddeinfluenssa. Virus kavnui kyevti maadâäskilist (Stercorarius antarcticus). Luudij rááđuh kávnojii Argentiina Primavera-tutkâmsajattuv aldasijn Antarktis nannaam taveuásist. Totkeeh epideh, et virus lii levânâm meid eres loddešlaajáid. Jo moonnâm čoovčâ virus kavnui luudijn Antarktis suolluin, mut meiddei njomâtteijein, ovdâmerkkân merânorsuin.
− Taat káávnus tuođâšt, et eromâš vuáimálávt njuámmoo loddeinfluenssavirus lii juksâm Antarktis kuhes kooskâin já nanamij koskâsijn luándulijn estuin huolâhánnáá, Espanja tieđâministeriö čáálá tiäđáttâsâst.
Tiäđáttâs mield luudijn kavnui loddeinfluenssa H5-vyelitijppâ, já aainâs-uv nuubán lâi njuámmum älkkeht njuámmoo ađai ollâpatogeenlâš virus.
H5N1-virus lii koddám miljovnijd luudijd pirrâ maailm ive 2021 rääjist. Oseania lii áinoo eennâmuási, kuus loddeinfluenssa ij lah vala levânâm.
Virus lii levânâm Antarktisân tuođânálásávt kesiluudij peht.
Loddeinfluenssa levânem Antarktisân sáttá vaiguttiđ čuuvtij pingviinsiärváduvváid. Ko čyeđeh tuhátteh pingviineh čokkâneh oovtâ saajeest, tot addel eromâš šiev máhđulâšvuođâid virus leevvânmân.
− Vaidâlittee kale oro tuođânálásâžžân, et virus njuámu pingviináid. Äskileh eelih viehâ alda pingviinijd, nuuvt ete virus njuámumân láá ennuv máhđulâšvuođah, iätá biolog Antonio Alcamí, kii tuuđhâi luudij rááđuid.
Ovdil loddeinfluenssa lii njuámmum pingviináid Maadâ-Afrikist, Chilest já Argentiinast. Epidemiah Maadâ-Amerikist láá čáittám, et virus njuámu älkkeht eidu pingviináid, pelikaanáid já eres merâluddijd.
Jis loddeinfluenssa njuámuččij Antarktis pingviinsiärváduvváid já tovâččij jáámuid, te tast sátáččij šoddâđ ohtâ taan ääigi stuárráámuin ekologâlijn katastrofijn. Nuuvt arvâlij totkeejuávkku tutkâmušâst, mii almostui moonnâm skammâmáánust.
Käldeeh:
– Scientists confirm first cases of bird flu on mainland Antarctica (www.theguardian.com)
– Lintuinfluenssa rantautui Etelämantereelle – pingviinit vaarassa (yle.fi)
– Lintuinfluenssa on levinnyt Etelämantereelle, ja nyt tutkijat ovat erityisen huolissaan pingviineistä (tekniikanmaailma.fi)
Kove: Siggy Nowak (Pixabay)