OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ toin naalijn, ete toh västideh tuotâvuođâ pyerebeht ko puáris kárttáin. Uđđâ káártást ovdâmerkkân Afrik nannaam lii stuárráb já Tave-Amerik já Euroop vist ucebeh ko ovdil kevttum káártáin.

OA tuhhiittij uđđâ maailmkáártá čohčâmáánu 4. peeivi. Jienâstmist uđđâ káártá kannattii 164 enâmid. Ukraina, Eestieennâm, Georgia, Liettua, Moldova já Serbia kuođđii jienâsthánnáá. Ovtâstum staatah lâi áinoo eennâm, mii jienâstij iävtuttâs vuástá. Ovtâstum staatâi mielâst uđđâ kárttá lii ”uási radikaal ideologisii projektist”.

OA ávžoo jeessânenâmijdis kevttiđ uđđâ Equal Earth ‑maailmkáártá Mercator-kárttáprojektio saajeest. Mercator-projektio lii flaamilii kartograf Gerardus Mercator ive 1569 rähtim maailmkárttá. Tot poođij vijđes kiävtun, tastko tast lâi stuorrâ iše maailm meerâi alne navigistmist. Vala onnáá peeivi-uv Mercator kárttá kiävttoo standardkárttán ubâ maailmist.

Mercator-kárttáprojektiost vijđoduvah láá kuittâg punnjum, ko kárttá sirdoo kuulmâuulâtlii páálust kyevtuulâtlii háámán. Sirdum toovât tom, ete eromâšávt kukken peeivitäsideijest leijee kuávluh uáinojeh stuárráábin ko toh tuođâi láá, ko vist peeivitäsideijee alda leijee kuávluh uáinojeh ucebin ko tuotâvuođâst.

Ovdâmerkkân Grönland lii Mercator-kárttáprojektiost masa siämmáá styeres ko Afrik nannaam, veikkâ tuotâvuođâst Afrik lii suullân 14 kerdid stuárráb ko Grönland. Meid Ovtâstum staatah já Ruoššâ láá puáris káártást kovvejum stuárráábin ko toh tuođâi láá. Tágárijd punnjuumijd uđđâ Equal Earth ‑kárttá lii irâttâm tivvoođ.

Ulmen lii, ete Mercator-kárttá meddâlistuuččij kuuloold kiävtust. OA miärádâs ij kuittâg meerhâš tom, ete puáris káártáid ij uážuččii innig kevttiđ. Ranska lii jo almottâm, ete tot váldá uđđâ káártá kiävtun.

Uđđâ kárttá sáttá mutteđ ulmui ibárdâs maailmist

Viestâr-Afrik staatâ Togo lâi ovdedâm uđđâ maailmkáártá anonväldim Afrik union peeleest. Togo olgominister Robert Dussey eeđâi, ete koččâmušâst ij lah pooliitlâš pic tieđâlâš savâstâllâm. Sun meid sáárnui tast, ete káártáh vaigutteh almoláid mielâkuuvijd.

– Ko káártáh oovdânpyehtih punnjum kove mii planetist, te toh sättih paijeentoollâđ puástu kove, mii sirdoo suhâpuolvâst nuubán, Dussey eeđâi.

Meid Helsig ollâopâttuv geoinformatik professor Petri Pellikka arvâl, ete uđđâ maailmkárttá puáhtá puátteevuođâst mutteđ ulmui ibárdâs maailmist. Suu mield vijđoduvah Equal Earth ‑projektiost láá nuuvt alda tuotâvuođâ ko lii peri máhđulâš kuvviđ pááluhámásii maailm pááppár alne kyevtuulâtlii häämist.

Suomâ oppâmateriaalijn uđđâ maailmkárttá ij oinuužii vala aaibâs tállán

Suomâ oppâkirjekuástideijein ij lah huáppu peividiđ oppâmateriaalijdis uđđâ kárttáin. Suijân toos lii tot, ete syemmilijn oppâmateriaalijn kiävttojeh jo tääl eres kárttáprojektioh ko Mercator, ovdâmerkkân Winkel Tripel já Robinson.

Oppâkirjij káártáh väljejuvvojeh ain tiätu tárguttâs mield. Otava siskáldâshovdâ Eeva Lahdenmäki iätá, ete káártái valjiimist västideh graafisii syergi áámmátliih, kiäh oovtâst toimâttâsjuávhoin smiettih, magarijd aašijd lii tárguttâs čäittiđ eidu taan ohtâvuođâst. Otavast Equal Earth ‑kárttá smiättoo ohtân muulsâiähtun, ko sij vuávájeh uđđâ oppâmateriaalijd.

Meid Sanoma Pro kuorâttâl uđđâ káártá anonväldim puátteevuođâst, mut kuástideijee toimâttâshoovdâ Johanna Kainu-Bagonas mield sij iä ááigu aaibâs tállán molsođ káártáid oppâkirjijnis.

Käldeeh:
YK hyväksyi uuden maailmankartan – Afrikka jatkossa suurempi ja Yhdysvallat pienempi (www.ess.fi)
Tältä näyttää uusi maailmankartta – professori: voi jatkossa vaikuttaa mielikuviin valtioiden mahtavuudesta (yle.fi)
Uusi maailmankartta ei välttämättä koskaan pääse suomalaisiin oppikirjoihin (yle.fi)
UN votes to adopt new world map that shows Africa’s true scale (www.theguardian.com)
UN tells the world: Stop making Africa look small (news.un.org)

Kove: Tom Patterson

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...