OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ toin naalijn, ete toh västideh tuotâvuođâ pyerebeht ko puáris kárttáin. Uđđâ káártást ovdâmerkkân Afrik nannaam lii stuárráb já Tave-Amerik já Euroop vist ucebeh ko ovdil kevttum káártáin.

OA tuhhiittij uđđâ maailmkáártá čohčâmáánu 4. peeivi. Jienâstmist uđđâ káártá kannattii 164 enâmid. Ukraina, Eestieennâm, Georgia, Liettua, Moldova já Serbia kuođđii jienâsthánnáá. Ovtâstum staatah lâi áinoo eennâm, mii jienâstij iävtuttâs vuástá. Ovtâstum staatâi mielâst uđđâ kárttá lii ”uási radikaal ideologisii projektist”.

OA ávžoo jeessânenâmijdis kevttiđ uđđâ Equal Earth ‑maailmkáártá Mercator-kárttáprojektio saajeest. Mercator-projektio lii flaamilii kartograf Gerardus Mercator ive 1569 rähtim maailmkárttá. Tot poođij vijđes kiävtun, tastko tast lâi stuorrâ iše maailm meerâi alne navigistmist. Vala onnáá peeivi-uv Mercator kárttá kiävttoo standardkárttán ubâ maailmist.

Mercator-kárttáprojektiost vijđoduvah láá kuittâg punnjum, ko kárttá sirdoo kuulmâuulâtlii páálust kyevtuulâtlii háámán. Sirdum toovât tom, ete eromâšávt kukken peeivitäsideijest leijee kuávluh uáinojeh stuárráábin ko toh tuođâi láá, ko vist peeivitäsideijee alda leijee kuávluh uáinojeh ucebin ko tuotâvuođâst.

Ovdâmerkkân Grönland lii Mercator-kárttáprojektiost masa siämmáá styeres ko Afrik nannaam, veikkâ tuotâvuođâst Afrik lii suullân 14 kerdid stuárráb ko Grönland. Meid Ovtâstum staatah já Ruoššâ láá puáris káártást kovvejum stuárráábin ko toh tuođâi láá. Tágárijd punnjuumijd uđđâ Equal Earth ‑kárttá lii irâttâm tivvoođ.

Ulmen lii, ete Mercator-kárttá meddâlistuuččij kuuloold kiävtust. OA miärádâs ij kuittâg meerhâš tom, ete puáris káártáid ij uážuččii innig kevttiđ. Ranska lii jo almottâm, ete tot váldá uđđâ káártá kiävtun.

Uđđâ kárttá sáttá mutteđ ulmui ibárdâs maailmist

Viestâr-Afrik staatâ Togo lâi ovdedâm uđđâ maailmkáártá anonväldim Afrik union peeleest. Togo olgominister Robert Dussey eeđâi, ete koččâmušâst ij lah pooliitlâš pic tieđâlâš savâstâllâm. Sun meid sáárnui tast, ete káártáh vaigutteh almoláid mielâkuuvijd.

– Ko káártáh oovdânpyehtih punnjum kove mii planetist, te toh sättih paijeentoollâđ puástu kove, mii sirdoo suhâpuolvâst nuubán, Dussey eeđâi.

Meid Helsig ollâopâttuv geoinformatik professor Petri Pellikka arvâl, ete uđđâ maailmkárttá puáhtá puátteevuođâst mutteđ ulmui ibárdâs maailmist. Suu mield vijđoduvah Equal Earth ‑projektiost láá nuuvt alda tuotâvuođâ ko lii peri máhđulâš kuvviđ pááluhámásii maailm pááppár alne kyevtuulâtlii häämist.

Suomâ oppâmateriaalijn uđđâ maailmkárttá ij oinuužii vala aaibâs tállán

Suomâ oppâkirjekuástideijein ij lah huáppu peividiđ oppâmateriaalijdis uđđâ kárttáin. Suijân toos lii tot, ete syemmilijn oppâmateriaalijn kiävttojeh jo tääl eres kárttáprojektioh ko Mercator, ovdâmerkkân Winkel Tripel já Robinson.

Oppâkirjij káártáh väljejuvvojeh ain tiätu tárguttâs mield. Otava siskáldâshovdâ Eeva Lahdenmäki iätá, ete káártái valjiimist västideh graafisii syergi áámmátliih, kiäh oovtâst toimâttâsjuávhoin smiettih, magarijd aašijd lii tárguttâs čäittiđ eidu taan ohtâvuođâst. Otavast Equal Earth ‑kárttá smiättoo ohtân muulsâiähtun, ko sij vuávájeh uđđâ oppâmateriaalijd.

Meid Sanoma Pro kuorâttâl uđđâ káártá anonväldim puátteevuođâst, mut kuástideijee toimâttâshoovdâ Johanna Kainu-Bagonas mield sij iä ááigu aaibâs tállán molsođ káártáid oppâkirjijnis.

Käldeeh:
− YK hyväksyi uuden maailmankartan – Afrikka jatkossa suurempi ja Yhdysvallat pienempi (www.ess.fi)
− Tältä näyttää uusi maailmankartta – professori: voi jatkossa vaikuttaa mielikuviin valtioiden mahtavuudesta (yle.fi)
− Uusi maailmankartta ei välttämättä koskaan pääse suomalaisiin oppikirjoihin (yle.fi)
− UN votes to adopt new world map that shows Africa’s true scale (www.theguardian.com)
− UN tells the world: Stop making Africa look small (news.un.org)

Kove: Tom Patterson

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...

Šoŋŋâdâh­tietteeh várut­teh eromâš korrâ El Niño čuávu­mu­šâin

Climate Impact Lab ‑tutkâmušjuávhu šoŋŋâdâhtietteeh ennusteh raportistis, et taan ive kesimáánust puáttee ive kuovâmáánu räi sättih jäämmiđ joba nyevt 450 000 olmožid El Niño ‑šoŋŋâalmoon tovâttem korrâ...