Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode iävtukkâsâid. Ton lasseen Aanaar já Ucjuuvâ kieldâi ovdâsteijeeh pessii muštâliđ jieijâs kieldâ huolâid ministerân.

Anarist kieldâ ovdâsteijen teivâdmist lijjii fáárust kieldâhovdâ Tommi Kasurinen, kieldâhaldâttâs värisaavâjođetteijee Anu Avaskari, kote tuáimá meid eellimvyeimijuáhus värisaavâjođetteijen, já váldustiivrâ jeessân Henna Tervaniemi.

Luke peln pääihi alne lijjii uáivihovdâ Johanna Buchert, ruttâtuáluhovdâ Jutta Petäjä, ohtâduv jođetteijee Sirpa Thessler, viestâdem- já ohtsâškoddetooimâ jođetteijee Kirsi Arvelo sehe Laapi kuávlu pargeeh Timo Rauhala, Ari SavikkoNico Alioravainen.

Pääihi alne lijjii meiddei motomeh Ristâlâšdemokraatij Laapi kuávlu jesâneh sehe sii váldustiivrâ jesâneh eres Laapi kieldâin: Ucjuuvâ kieldâstiivrâ vuosmuš värisaavâjođetteijee Väinö Guttorm Ucjuuvâst já Enâduv kieldâstiivrâ nubbe värisaavâjođetteijee Juha Kolehmainen.

Virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáást. Kove: Tommi Terä; Raijim: Valtteri Valkeapolku

Lukest kollim maŋa vuárust lâi purâdem Visit Inarist Aanaar já Ucjuuvâ kieldâ ovdâsteijeigijn. Purrâmuššân lâi Aanaarjäävri šapšâ. Purâdem ääigi rijjâ savâstâlmijn pajanij huolâ Laapi kuávlu kuhes maađhijn já ovdâmerkkân škovliittâs orniimist. Saavâi mield káidusškovlim kolgâččij ovdediđ já ohtsâšpargo smiettâđ vijđásubbooht.

Laapi kuávlu háástuh kieđâvuššojii lase purâdem maŋa Aanaar já Ucjuuvâ kieldâi sahâvuáruin.

Loppâpiäiván minister Essayah lâi väridâm ääigi savâstâlmáid ulmuigijn Aanaar K‑Market sehe Avveel K‑Supermarket šiljoost.

Kieldâhovdâ Kasurinen: Juksâmvuotâ lii Aanaar stuárráámus hástu

Purâdem maŋa lijjii Aanaar já Ucjuuvâ kieldâi sahâvuáruh. Aanaar kieldâhoovdâ Kasurisii mielâst Laapist mana pyereest. Sun liijká pajedij sahâvuárust motomijd háástuid.

Kasurisii mielâst juksâmvuotâ lii stuárráámus hástu, mii vaaigut sehe páiháláid ulmuid já turistáid. Juávkkujotolâhân kolgâččij finniđ eenâb naavcâid. Tot ličij tehálâš meid huolâttâsvisesvuođâ tiet.

Kasurinen halijdij meid väldiđ savâstâlmân tom, ete iänááš Laapi meecih láá suojâlum, mii vaaigut toi kiävtun já mii kolgâččij valduđ huámášumán meiddei sajanmáávsuin. Ton lasseen sun sáárnui Aanaarjäävri tutkâm ovdedem peeleest.

Loopâst Kasurinen vala muštottij, ete piätuvahâgáid tarbâšičij eenâb staatâ huámášume já ovdâmerkkân räjikosáttuv iše. Aanaar kieldâst lii taan ive lamaš kumppičuolmâ, ko raajij tyehin puáttám kuumpih láá koddám paijeel čyeti puásujid. Kasurisii mield räjikosáttâh puávtáččij išediđ kuumpij ucâmist liegâsvuotâkamerain jo tállân ko vuosmuuh rááđuh iteh.

Minister Essayah kiijtij Kasurisii sahâvuárust já västidij piätuvaahâgáášán, ete sun lii pieijâm selvâttemalmaa Jukka Bisi selvâttiđ puásui-iäláttuv aašijd, moid kuleh meid piätuvahâgeh. Minister mielâst tile lii hyeni, ige tot pyevti jotkuđ návt, tastko piätuvahâgáid mana ain eenâb ja eenâb ruttâ. Essayah mield selvâttempargo lii forgâ vaalmâš, mut ääši juátkim páácá čuávuváá haldâttâs äššin.

Eres-uv háástuh vyerdih čuávdim

Väinö Guttorm kiijtij sahâvuárustis Essayah Ucjuuvâ Luosâkuávdáá vuáváámij ovdedempargoost. Guttorm osko, ete tast‑uv láá vala háástuh puátteevuođâst ovdâmerkkân paijeentolâmist, veikkâ Luosâkuávdáá rakânâs motomin šodâččij. Luosâkuávdáš ličij suu mielâst kuittâg Ucjuuhân hirmâd tehálâš.

Ucjuuvâ luosâkuávdáš lii uáivildum Tiänu kuálástemäärbi, kulttuur já toos lahtojeijee iäláttâsâi turviimân. Ton lasseen ton ulmen lii nanodiđ mađhâšem, tutkâm já páihálii eellimvyeimi. Luosâkuávdáá jotkâvuávámhaahâ olášuttoo 27.1.2026–30.6.2027.

Guttorm sáárnui meid Ucjuuvâ pääččimrađehaavâst, mast sundáttâlloo kuhes pääččimmääđhi rađe Kylmäkivi-nommâsii keeđgi kuávlun Puáđupove alda. Taan haavâst hástun lii Guttorm mield tot, ete veikkâ haavâst lii staatâ ruttâdem, te kolgâččij ton enâmist, maid rađe váátá, mäksiđ Meccihaldâttâsân eenâb ko lii fallum. Guttorm halijdičij, ete Meccihaldâttâssáin puávtáččij ráđádâllâđ váhá ucceeb kävppisummeest.

Artikkâlkove: Tommi Terä

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...

Mii kulloo Inter­reg Aurora ‑projektân čohčâ­máánust 2026?

Anarâškielâ servi já Ummeesämikielâ servi algâttii ohtsii proojeekt 1.9.2025. Proojeekt nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh...

Tave-Laapi kieldah fäälih esken valmâštum ulmuid maaŋgâ tuhhát euro sajan­máávsu uáppu­loovnâst

Anarâš aavis čaalij čohčuv 2025 tast, et kulmâ Tave-Laapi kieldâ láá áigumin sajanmäksiđ nuorâ pargei uáppuloovnâid. Ulmen lii hogâttâllâđ eskenvalmâštum ulmuid kuávlun já pargoelimân....

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...